Provedór Partisipa iha  Festivál Rezisténsia Populár no Lansamentu Livru Promove Memória Koletiva no Direitus Umanus

Dili, 11 jullu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, partisipa iha semináriu ne’ebé organiza iha ámbitu Festivál Kultura Rezisténsia Populár (FKRP) 2025, ne’ebé konta mós ho lansamentu livru komemorativu rua “Meraih Cahaya: Memori Kolektif Timor-Leste Pasca-Konflik” and “Jejak-Jejak Ingatan: Mengenang Masa Lalu, Mencintai Masa Depan”. Eventu ne’e hala’o iha Salaun Konferénsia Centro Nacional Chega! Institutu Públiku (CNC I.P), ne’ebé lokaliza iha fatin istóriku eis Prizaun-Comarca iha Balide.

Semináriu no lansamentu livru ne’e marka aniversáriu ba dala-8 estabelesimentu Centro Nacional Chega! I.P,  selebra ho tema “Memória Koletiva: Dalan ba Rekonsiliasaun.”

Iha eventu refere, Provedor simu Sertifikadu Apresiasaun husi CNC I.P. nu’udar rekoñesimentu ba ninia kontribuisaun ba promosaun direitus umanus no justisa. Hafoin ida ne’e halo komentariu kona-ba signifikadu hosi livru rua ne’e, hodi elojia sira nia papél hodi prezerva memória nasionál no reforsa valór sira justisa, lia-loos, no rekonsiliasaun nian.

Eventu ne’e ofisialmente loke husi Vise-Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa, ne’ebé reprezenta Primeiru-Ministru no Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru. Nia destaka signifikadu atu prezerva memória istórika Timor-Leste nian nu’udar komponente esensiál ba rekonsiliasaun no unidade nasionál.

Livru rua ne’ebé lansa iha eventu ne’e aumenta profundidade ba narrativa pós-konflitu Timor-Leste nian:

  • “Meraih Cahaya: Memori Kolektif Timor-Leste Pasca-Konflik”- aprezenta kolesaun istória no reflesaun sira ne’ebé kaptura oinsá sosiedade Timorense kontinua envolve ho memória konflitu pasadu nian, dada forsa no identidade hosi esperiénsia istórika sira ne’ebé fahe.
  • “Jejak-Jejak Ingatan: Mengenang Masa Lalu, Mencintai Masa Depan” -hanesan antolojia ida ne’ebé reflete kona-ba sofrimentu no rezisténsia pasadu, enkuantu mós subliña importánsia atu hanoin hikas istória hodi harii futuru ida ne’ebé bazeia ba dame, domin, no justisa.

Publikasaun rua ne’e ho objetivu atu prezerva memória nasionál no sai hanesan ferramenta edukasionál sira hodi inspira jerasaun foun sira atu valoriza lia-loos, justisa, no dignidade umana.

Festivál Kultura Rezisténsia Populár kontinua sai hanesan plataforma nasionál hodi reflete kona-ba Timor-Leste nia luta ba independénsia, enkuantu promove konxiénsia sívika, justisa sosiál, no protesaun direitus umanus ba jerasaun sira iha futuru.

This post is also available in: English

Notisia seluk

RASP Hala’o Diskusaun Meza Redonda Dahuluk iha 2026 hodi Hametin Kooperasaun kona-ba Prizioneiru sira-nia Direitus Umanus

Dili, 22 outubru 2026 — Rede Apoiu Servisu Prizionál (Rede Apoiu Servisu Prizional – RASP), liuhosi Asosiasaun HAK, hala’o diskusaun meza redonda dahuluk tinan...

OHCHR Realiza Misaun Avaliasaun Nesesidade Hodi Hametin Kapasidade Institusionál PDHJ nian iha Timor-Leste

Dili, 21 Outubru 2026 —Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) Timor-Leste nian ohin hala'o enkontru abertura ida ho delegasaun ida husi Gabinete Komisáriu Aas...

PDHJ, Unidade Asesoria Direitus Umanus ONU no Sentru Formasaun Polisia Haforsa Kapasidade Direitus Umanus Ofisial Polisia Dili

Dili, 20 outubru 2026 – Ekipa formadór husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Unidade Asesoria Direitus Umanus Nasoens Unidas (UADU), no Sentru Formasaun...

SEANF DEZKUALIFIKA KOMISAUN NASIONÁL DIREITU UMANUS MYANMAR (MNHRC) HUSI MEMBRU IHA SEANF

KUALA LUMPUR (19 OUTUBRU 2026) – Konsellu Administrasaun hosi Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) desidi iha loron 1 outubru 2026 atu deskualifika...