Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Partisipa iha  Festivál Rezisténsia Populár no Lansamentu Livru Promove Memória Koletiva no Direitus Umanus

Dili, 11 jullu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, partisipa iha semináriu ne’ebé organiza iha ámbitu Festivál Kultura Rezisténsia Populár (FKRP) 2025, ne’ebé konta mós ho lansamentu livru komemorativu rua “Meraih Cahaya: Memori Kolektif Timor-Leste Pasca-Konflik” and “Jejak-Jejak Ingatan: Mengenang Masa Lalu, Mencintai Masa Depan”. Eventu ne’e hala’o iha Salaun Konferénsia Centro Nacional Chega! Institutu Públiku (CNC I.P), ne’ebé lokaliza iha fatin istóriku eis Prizaun-Comarca iha Balide.

Semináriu no lansamentu livru ne’e marka aniversáriu ba dala-8 estabelesimentu Centro Nacional Chega! I.P,  selebra ho tema “Memória Koletiva: Dalan ba Rekonsiliasaun.”

Iha eventu refere, Provedor simu Sertifikadu Apresiasaun husi CNC I.P. nu’udar rekoñesimentu ba ninia kontribuisaun ba promosaun direitus umanus no justisa. Hafoin ida ne’e halo komentariu kona-ba signifikadu hosi livru rua ne’e, hodi elojia sira nia papél hodi prezerva memória nasionál no reforsa valór sira justisa, lia-loos, no rekonsiliasaun nian.

Eventu ne’e ofisialmente loke husi Vise-Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa, ne’ebé reprezenta Primeiru-Ministru no Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru. Nia destaka signifikadu atu prezerva memória istórika Timor-Leste nian nu’udar komponente esensiál ba rekonsiliasaun no unidade nasionál.

Livru rua ne’ebé lansa iha eventu ne’e aumenta profundidade ba narrativa pós-konflitu Timor-Leste nian:

  • “Meraih Cahaya: Memori Kolektif Timor-Leste Pasca-Konflik”- aprezenta kolesaun istória no reflesaun sira ne’ebé kaptura oinsá sosiedade Timorense kontinua envolve ho memória konflitu pasadu nian, dada forsa no identidade hosi esperiénsia istórika sira ne’ebé fahe.
  • “Jejak-Jejak Ingatan: Mengenang Masa Lalu, Mencintai Masa Depan” -hanesan antolojia ida ne’ebé reflete kona-ba sofrimentu no rezisténsia pasadu, enkuantu mós subliña importánsia atu hanoin hikas istória hodi harii futuru ida ne’ebé bazeia ba dame, domin, no justisa.

Publikasaun rua ne’e ho objetivu atu prezerva memória nasionál no sai hanesan ferramenta edukasionál sira hodi inspira jerasaun foun sira atu valoriza lia-loos, justisa, no dignidade umana.

Festivál Kultura Rezisténsia Populár kontinua sai hanesan plataforma nasionál hodi reflete kona-ba Timor-Leste nia luta ba independénsia, enkuantu promove konxiénsia sívika, justisa sosiál, no protesaun direitus umanus ba jerasaun sira iha futuru.

This post is also available in: English

Notisia seluk

PDHJ Haforsa Konsiensia Direitus Umanus Ba Estudante sira iha Oé-Cusse

Oé-Cusse, 3 Setembru 2026 — Delegasaun Territoriál Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse (RAEOA), ne’ebé lidera husi Diretór Bartolomeu...

PDHJ no Ministériu Administrasaun Estatál Haforsa Asesu Sidadaun ba Servisu Direitus Umanus no Governasaun Di’ak

Manatuto, 29 agostu 2026 — Provedór ba Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) no Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) asina ona Kontratu Interadministrativu ida ne'ebé ho...

PDHJ, F-FDTL no UADU Reforsa Kapasidade Direitus Umanus Komponente Aero F-FDTL

Baucau, 24 agostu 2026 – Provedór ba Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, loke programa formasaun kona-ba Papél FALINTIL-FDTL no...

PDHJ Destaka Integridade no Jestaun Responsavel ba Rekursu Públiku iha Semináriu Rejionál iha Oé-Cusse

Oé-Cusse, 18–19 Setembru 2026 – Sekretáriu Ezekutivu Provedór ba Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Ambrosio Graciano Soares, sai nu'udar oradór iha Semináriu Rejionál ida...