Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

PDHJ Husu Ba Mídia Atu Hakat Liu Reportajen Superfisiál no Respeita Kódigu Étika

Díli, 12 maiu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, apela ba mídia Timor-Leste atu prátika jornalizmu investigativu no halo tuir ho rigorozu Kódigu Étika Jornalístika, hodi defende katak jornalizmu direitus umanus funsiona ho lójika ida ne’ebé diferente duké demokrasia rasik.

Ko’alia nudar panelista iha Dili Dialogu Forum, Provedór kritika tendénsia preokupante ida ne’ebé nia observa ona iha paizajen media Timor-Leste nian.

“Saida maka akontese agora maka parte ida hetan kobertura iha notísia ohin nian, no parte seluk mosu iha notísia aban nian. Ka parte ida hetan kobertura hosi estasaun ida, no parte seluk iha estasaun seluk,” nia hatete. “Jornalizmu ne’ebé di’ak la aliña iha parte ida molok nia iha faktu sira. Kobre parte rua (cover both side) ne’e hotu. No verifika molok ita-boot publika.”

Nia alerta katak aprosimasaun fragmentadu ida-ne’e ba reportajen, estraga públiku nia direitu ba lia-loos tomak no falla prinsípiu sira jornalizmu étiku nian. Nia husu ba mídia atu hakat liu reportajen superfisiál no investe iha jornalizmu investigativu ne’ebé deskobre padraun sistémiku sira abuzu nian. Nia mós fó hanoin ba jornalista sira kona-ba sira nia devér étiku atu kobre parte rua (both sides) hosi istória ruma iha reportajen ida de’it nia laran, no atu respeita Kódigu Étika Jornalístika nian iha tempu hotu-hotu.

Provedór subliña katak enkuantu demokrasia governa hosi ukun maioria, direitus umanus fundamentalmente diferente.

“Iha direitus umanus, ema ida-ida importante. Keixa ida de’it mós importante,” Guterres hatete. “Jornalista sira tenke komprende ida ne’e. Ita labele ignora violasaun ida tanba de’it vítima ida de’it maka ko’alia. Katak ema ida iha dignidade, no dignidade ne’e la sujeita ba votu ida.”

Provedór mós dirije mensajen ba líder polítiku sira, hodi fó hanoin ba sira atu respeita liberdade imprensa no simu krítika sira hanesan parte inevitavel ida hosi kargu públiku.

“Se ita-boot lakohi ema hakerek kona-ba ita-boot, se ita-boot lakohi ema kritika ita-boot, entaun hela iha uma,” Guterres afirma. “Ita-boot nia pozisaun polítika ezije atu ita-boot hetan krítika. Ne’e la’ós atake ida – ne’e maka responsabilizasaun.”

Nia hatutan, polítiku sira ne’ebé hakarak evita kobertura negativu iha de’it opsaun onradu ida: halo sira nia serbisu ho loloos no kumpre promesa sira ne’ebé sira halo durante sira nia kampaña.

“Se imi lakohi hetan krítika, entaun halo imi nia serbisu ho loloos. Halo buat ne’ebé imi promete ona. Ne’e hanesan defeza úniku ne’ebé maka autoridade públiku ida iha hasoru imprensa – kompeténsia ho integridade”, nia hatete.

Guterres repete katak jornalista sira labele proteje direitus umanus bainhira la komprende uluk Konstituisaun. Jornalista ne’ebé la hatene direitu fundamentál, nia argumenta, sei haree injustisa no la rekoñese. Nia halo distinsaun maka’as entre iha liberdade imprensa no iha imprensa ne’ebé livre duni, hodi nota katak imprensa ne’ebé repete de’it deklarasaun ofisiál sira ka evita pergunta difisil sira la’ós livre duni.

“Se ita-boot hatete de’it saida maka seguru, ita-boot la ezerse liberdade – ita-boot ezerse autorizasaun,” nia hatete.

Maibé, nia fó avizu katak liberdade tenke mai ho kualidade, peskiza, verifikasaun, no responsabilidade – la’ós ódiu ka imprudente.

Guterres konklui hodi hateten katak Provedór no mídia fahe devér sagradu ida ba povu Timor-Leste, liuliu ema kiak sira, ema ne’ebé ema haluha tiha ona, no ema ema lian laek sira.

“Lalika tauk atu hatete buat ne’ebé la konfortavel”, nia hatete. “Maibé halo ho koñesimentu, lahó ódiu, ho étika, no tanba hakarak ajuda ema nia moris.”

Nia taka ho apelu ba imprensa ne’ebé livre, responsavel, étika, no bazeia ba direitus umanus iha Timor-Leste.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedór-Adjuntu Kontribui Iha Konsultasaun AICHR kona-ba Índise Direitus Umanus ASEAN

Tangerang, Indonézia, 29 jullu 2026 – Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Rigoberto Monteiro, partisipa nu’udar oradór iha Konsultasaun...

PDHJ Partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku SEANF ba Daruak hodi Avansa Kooperasaun Direitus Umanus Rejionál

Kuala Lumpur, Malázia, 21–23 jullu 2026 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku Daruak (TWG) hosi Fórum...

Provedór Lansa Konstrusaun Muru Protesaun ba Edifísiu PDHJ Delegasaun Territoriál Same

Same, Manufahi, 21 lullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luis Marçal...

PDHJ Submete Relatóriu Independente Timor-Leste ba Siklu Dahaat Revizaun Periódika Universál

Dili, 17 jullu 2026 –Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) ofisialmente submete relatóriu parte interesada independente ba Konsellu Direitus Umanus Nasoins Unidas nian ba...