Díli, 24 marsu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, dirije reflesaun ba partisipante sira durante komemorasaun Loron Internasionál ba Direitu ba Lia-loos kona-ba Violasaun Grave ba Direitus Umanus no ba Dignidade Vítima sira-nian, ne’ebé hala’o iha Jardin Uma Laku Farol. Eventu ne’e halibur sobrevivente sira, sosiedade sivíl, no reprezentante estadu nian hodi fó onra ba vítima sira no reafirma importánsia lia-loos, justisa, no dignidade.
Provedór fó hanoin katak loron 24 fulan-marsu estabelese hosi Nasoins Unidas nu’udar loron ida atu rekoñese vítima sira hosi violasaun direitus umanus no atu destaka luta sira ne’ebé la’o hela ba lia-loos no rekoñesimentu. Nia subliña katak, iha Timor-Leste, grupu barak mak kontinua buka rekoñesimentu hosi Estadu ba sakrifísiu no sofrimentu ne’ebé aguenta durante nasaun ne’e nia luta ba ukun rasik-an. “Iha nafatin ema barak ne’ebé kontinua luta ba rekoñesimentu, liuliu ba sofrimentu ne’ebé sira esperiénsia durante períodu ida ne’ebé nakukun liu iha ita-nia istória,” nia afirma.
Provedór subliña liután nesesidade ba diálogu nasionál ida ne’ebé kle’an liután kona-ba distinsaun entre kombatente no vítima sira. Nia nota katak enkuantu indivídu balu luta iha liña oin, sira seluk partikularmente feto sira, aguenta violasaun grave sira hanesan violénsia seksuál iha kondisaun koersivu nia okos. “Esperiénsia sira ne’e la hanesan no tenke rekoñese oin-seluk. Estadu iha responsabilidade atu hatán ba realidade sira ne’e ho justisa no dignidade,” nia subliña, hodi husu aprosimasaun ida ne’ebé inkluzivu no sensivel liu kona-ba rekoñesimentu no reparasaun sira.
Iha komemorasaun ne’e mós marka intervensaun husi Maria Angelina Lopes Sarmento, Membru Parlamentu Nasionál; Hugo Fernandes, Diretór Ezekutivu Centro Nacional Chega! I.P.; no Maria Amaral Carvalho, reprezenta feto sobrevivente husi Pirilampu. Partisipante sira inklui reprezentante sira husi Parlamentu Nasionál, organizasaun sosiedade sivíl sira hanesan Asia Justice and Rights, Pirilampu, no ACbit, no mós sobrevivente sira no konvidadu sira seluk. Provedór destaka mós katak hahalok sira ne’ebé prejudika, degrada, ka halakon dignidade umanu konstitui violasaun klaru ba direitus umanus, hodi husu ba autoridade sira atu haree fila-fali rekomendasaun xave sira husi Komisaun Akollimentu, Lia-loos no Rekonsiliasaun iha Timor-Leste(CAVR) no Komisaun ba Lia-loos no Amizade (KVA). Komemorasaun ne’e hatudu momentu reflesaun no espresaun kulturá, hodi reforsa kompromisu koletivu ida ba justisa no memória.
This post is also available in: English


