KUALA LUMPUR, 21–23 Abril 2026 – Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) realiza nia Enkontru Grupu Traballu Tékniku (TWG) dahuluk iha tinan 2026 iha The Grand Mercure, Bukit Bintang, Kuala Lumpur ho ho partisapasaun direita husi delegasaun sira pesoalmente no liuhosi plataforma Zoom. Enkontru loron tolu, ne’ebé hala’o to’o loron 23 fulan-abril, hala’o iha Prezidente Komisaun Direitus Umanus Malázia nian (SUHAKAM). Enkontru ne’e inklui eventu paralelu dedikadu rua: Defende Defensór Direitus Umanus (DDU) iha loraik loron 22 fulan-abril, no Fórum kona-ba Direitus Umanus, Negósiu no Justisa Klimátika 2026 iha loron 23 fulan-abril.
Hato’o diskursu abertura, Komisáriu SUHAKAM Abdul Kadir Jailani Ismail fó benvindu ba membru sira SEANF nian, hodi nota ida-ne’e hanesan enkontru prezensiál dahuluk iha Malázia nia prezidénsia dezde pandemia COVID-19. Nia destaka tópiku sentrál rua: “Defende Defensór Direitus Umanus sira” no “Direitus Umanus, Negósiu, no Justisa Klimátika”, hodi bolu atensaun ba aumentu iha utilizasaun hosi Asaun Estratéjiku Jurídika Hasoru Partisipasaun Públika (SLAPPs) iha Sudeste Aziátiku tomak hodi halo nonok defensór direitus umanus sira. Kona-ba justisa klimátika, nia elojia Deklarasaun ASEAN nian foin lalais ne’e kona-ba Direitu ba Ambiente ida ne’ebé Seguru, Moos, Saudavel no Sustentável. “Mai ita iha polítikamente matanek atu bele hasoru tensaun atuál sira, maibé brani diplomátikamente hodi tau direitus umanus iha sentru diskusaun ni’an”, nia konklui, hodi deklara formalmente katak enkontru ne’e nakloke.
Instituisaun nasionál direitus umanus Timor-Leste, Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), reprezenta iha enkontru ne’e husi Xefe Gabinete Auréo José António Savio no Espesialista Komunikasaun no Relasaun Públika Antoninho Bernardino. Notavelmente, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgilio da Silva Guterres “Lamukan,” partisipa hanesan panelista iha eventu parelelu iha loron daruak Defende Defensór Direitus Umanus sira. Ninia kovnite ba partisipasaun mai hosi ninia mandatu atuál nu’udar Provedór no ninia esperiénsia pesoál nu’udar eis-prizioneiru polítiku, oferese perspetiva úniku ida kona-ba protesaun ba defensór direitus umanus sira ne’ebé hala’o servisu iha kondisaun represivu sira.
Durante sesaun kona-ba dezenvolvimentu prinsipais, PDHJ hato’o vitória legál sira ne’ebé signifikativu, inklui desizaun tribunál nian ne’ebé favorese kazu rekrutamentu PNTL nian, ne’ebé lori governu atu kansela no loke fali prosesu admisaun foun. PDHJ mós submete relatóriu sombra ida kona-ba UN-CRPD, advokasia ratifikasaun OPCAT, no finaliza nota konseitu ida kona-ba dezaparesimentu forsadu. Iha promosaun no kapasitasaun, PDHJ fó formasaun ba membru PNTL na’in 24 no membru forsa defeza FALINTIL-FDTL na’in 22, envolve autoridade lokál na’in 25, no alkansa estudante na’in 124 liuhosi sesaun diseminasaun. Kona-ba protesaun, PDHJ trata keixa hamutuk 62 no hala’o monitorizasaun urjente ba kazu hitu, hamutuk ho detensaun, sentru protesaun sosiál, no monitorizasaun ba fasilidade saúde iha fatin oioin. Atu hametin prezensa institusionál, PDHJ fó pose ba ajente administrasaun públika foun hamutuk 13 nu’udar pontu fokál ne’ebé koloka ba munisípiu neen.
Prosedimentu formál TWG nian, ne’ebé hala’o iha loron 21 fulan-abril no loron 22 fulan-abril, inklui adosaun ba ajenda no observasaun introdusaun sira hosi membru sira SEANF nian; fahe dezenvolvimentu no atividade prinsipál sira dezde Konferénsia Anuál SEANF ba dala 22, ho aprezentasaun sira husi CHRP (Filipinas), NHRCT (Tailándia), PDHJ (Timor-Leste), MNHRC (Myanmar), Komnas HAM (Indonézia), no SUHAKAM (Malázia); sesaun dedikadu ida kona-ba implementasaun Planu Estratéjiku SEANF 2022–2026, ne’ebé kobre prioridade haat: direitus umanus iha ambiente pós-COVID (lidera hosi CHRP), negósiu no direitus umanus (MNHRC), prevensaun tortura (NHRCT), no fortalesimentu institusionál SEANF nian (SUHAKAM no Komnas HAM); no “Asuntu sira seluk” inklui atualizasaun sira kona-ba ema idozu sira nia direitu, Mekanizmu Inter-NHRI, no impaktu hosi konflitu armadu no krize enerjétiku sira ba direitus umanus. Sesaun adisionál sira kobre diskusaun sira kona-ba resposta sira ba komunikasaun esterna sira ne’ebé diriji ba SEANF, atualizasaun ida hosi Grupu Traballu Komunikasaun Estratéjiku (SCWG) SEANF nian ne’ebé aprezenta hosi PDHJ, no preparasaun sira ba Enkontru TWG SEANF ba dala-2 no Konferénsia Anuál ba dala-23. Jantar benvindu no atividade kulturál sira akontese iha kalan 21 Abril.
Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) maka rede rejionál ida ne’ebé kompostu hosi Instituisaun Nasionál Direitus Umanus (NHRIs) hosi nasaun sira Sudeste Aziátiku nian. Harii atu promove no proteje direitus umanus liuhosi kooperasaun, diálogu, no kapasitasaun, SEANF hasoru malu tinan-tinan no liuhosi grupu serbisu tékniku sira hodi troka prátika di’ak sira, rezolve dezafiu sira direitus umanus nian ne’ebé mosu, no hametin efikásia hosi NHRI sira iha rejiaun tomak. Ninia Rejimentu fó mandatu ba Prezidente atu organiza enkontru TWG dala rua no Konferénsia Anuál dala ida kada tinan.
This post is also available in: English


