Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Partisipa Enkontru Estabelesementu Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan

Dili, 12 Fevereiru 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan,’ partisipa iha enkontru kona-ba estabelesimentu Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan, ne’ebé halibur organizasaun rezisténsia, sosiedade sivíl, no instituisaun relevante sira. Enkontru ne’e organiza husi Centro Nacional Chega! (CNC IP) no halao iha edifisiu CNC IP iha Antigo Comarca Balide.

Ko’alia iha enkontru ne’e, Provedór subliña katak envolvimentu Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) iha grupu traballu ne’e primeiru atu garante katak kualkér prosesu rekonsiliasaun entre Timor-Leste no Indonézia tane aas direitus umanus. Nia salienta katak rekonsiliasaun ténke hakat liu direitu polítiku no mós abranje direitu ekonómiku, sosiál, no kulturál.

“PDHJ nia envolvimentu ne’e primeiru atu garante katak kualker prosesu rekonsiliasaun entre Timor-Leste ho Indonézia respeita direitus umanus individu hotu-hotu ne’ebé involve. Ida-ne’e la’ós de’it kona-ba direitu polítiku maibé mós direitu ekonómiku, sosiál, no kulturál, ne’ebé maka forma fundasaun ba ami nia kompromisu,” Guterres afirma iha Salaun Konferénsia CNC iha Kuarta (12/2/2025).

Nia esplika liután katak Timor-Leste ratifika ona konvensaun internasionál oioin, inklui Paktu Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál, no Kulturál, ne’ebé rekoñese sidadaun hotu-hotu nia direitu fundamentál. Nune’e, esforsu sira rekonsiliasaun nian ténke rekoñese direitu sira hosi vítima sira, hodi asegura katak sala sira iha pasadu hetan rekoñesimentu. “Pelumenus, sira ne’ebé responsavel tenke rekoñese sira nia asaun no husu deskulpa,” nia hatutan.

Hatán ba preokupasaun sira kona-ba prosesu rekonsiliasaun, Guterres subliña katak labele trata hanesan projetu de’it, maibé hanesan prosesu sosio-kulturál ida ne’ebé naruk. Nia destaka importánsia hosi estabilidade ekonómika hodi asegura susesu hosi esforsu sira rekonsiliasaun nian.

“Ida ne’e prosesu sósiu-kulturál, la’ós projetu de’it. Labele enkuadra iha narrativa baibain sira kona-ba ‘eroi sira hasoru traidór sira’ ka ‘pró-independénsia hasoru pro-integrasaun.’ Envezde, ita tenke rekoñese katak ita hotu, iha dalan ida ka seluk, sai vítima hosi kolonializmu,” nia hatete.

Nia subliña liután katak xave ba rekonsiliasaun maka iha restaurasaun relasaun sira ne’ebé estraga tanba konflitu polítiku sira iha pasadu—la’ós de’it sira iha tinan 1999 maibé mós lamentasaun istóriku sira ne’ebé kle’an liu. Enkuantu rekonsiliasaun la nesesariamente signifika reintegra ema hotu-hotu, diskusaun sira ténke esplora opsaun oioin ba sira ne’ebé hakarak fila.

Entretantu, Diretór Ezekutivu CNC Hugo Fernandes nota katak enkontru ne’e hala’o tuir rezultadu Festivál Fronteira 2024 iha RAEOA, iha ne’ebé komunidade Timoroan sira husi Timor Osidentál asina Paktu Pás Ambeno. Nia esplika katak objetivu hosi grupu traballu ne’e atu promove fraternidade umana no harii pás sustentável, aliña ho planu estratéjiku CNC nian no planu asaun anuál.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Tribunál Rekursu Rejeita Petisaun Provedór nian Maibé Rekoñese Nesesidade Urjente ba Lei Justisa Juvenil

Díli, 16 jullu 2026 – Tribunál Rekursu rejeita ona petisaun ne’ebé hato’o hosi Provedór Direitus Umanu no Justisa (PDHJ) hodi husu deklarasaun omisaun lejizlativa...

Provedór Alerta Hasoru “Vakuu Responsabilidade” Bainhira Komisaun Lia-loos Nian Taka

Díli, 15 jullu 2026– Iha intervensaun iha Konferénsia Internasionál kona-ba Lia-loos, Memória, no Justisa, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres "Lamukan",...

Provedór Aprezenta Relatóriu Anuál PDHJ 2025 ba Parlamentu Nasionál

Dili, 13 jullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, akompaña husi Provedór- Adjuntu Governasaun Di’ak, Rigoberto Monteiro, Provedóra-Adjunta...

Diskursu husi Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” iha Eventu Marsa Pride

Dili, 11 Jullu 2026 Boa tarde ba maluk sira hotu. Ohin, ita halibur dala ida tan ba Marsa Pride. Ba ema balun, marxa ida-ne'e bele haree de'it...