Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Guterres Partisipa iha Fórum ASEAN Dahuluk Nian Kona-ba Liberdade ba Reuniaun Pasífika

Provedór Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ partisipa iha Fórum ASEAN kona-ba Liberdade Reuniaun Pasífika, ne’ebé hala’o iha loron 15-16 fulan-jullu tinan 2024, iha Banten, Indonézia. Organiza hosi Komisaun Intergovernamentál ASEAN kona-ba Direitus Umanus (AICHR, sigla Ingléz), fórum ne’e halibur Órgaun Setoriál ASEAN nian, Ministériu Justisa no Negósiu Estranjeiru sira hosi Estadu-membru sira ASEAN nian, Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian, Organizasaun Sosiedade Sivíl sira, Akadémiku sira, no órgaun sira ONU nian.

Objetivu husi forum ne’e atu hasa’e parte interesada sira nia kapasidade iha implementasaun Artigu 24 husi Deklarasaun Direitus Umanus ASEAN (AHRD, sigla Ingléz), ne’ebé garante direitu ba liberdade reuniaun pasífika. Inisiativa ida-ne’e halo parte iha AICHR nia Programa Prioridade ba 2024, ne’ebé hetan aprova hosi Enkontru Ministru Negósiu Estranjeiru sira ASEAN nian ba dala 56 iha 2023.

Diskusaun sira aborda prátika di’ak sira iha ASEAN nia laran ne’ebé fasilita forma oioin husi reuniaun pasífika, inklui sira ne’ebé hetan kbiit husi teknolojia komunikasaun no mídia sosiál, ne’ebé fó benefísiu ba grupu marjinalizadu sira hanesan ema ho defisiénsia. Fórum ne’e ho objetivu atu estabelese parámetru sira ba implementasaun ne’ebé aliña ho padraun internasionál no AHRD, hodi foti ezemplu sira hosi Estadu-membru sira kona-ba prátika di’ak sira.

Iha sesaun datoluk loron dahuluk nian, Provedór Guterres sai oradór hamutuk ho reprezentante sira hosi Filipina, Malázia, Indonézia, no Tailándia. Nia fahe hanoin sira kona-ba prátika di’ak sira, lisaun sira ne’ebé aprende, no dezafiu sira hodi defende direitu ba liberdade reuniaun pasífika iha Sudeste Aziátiku, hodi foka espesífikamente ba Timor-Leste. Provedór halo referénsia ba Konstituisaun Timor-Leste nian, hodi aborda ninia garantia sira kona-ba liberdade reuniaun nian no direitu sira ne’ebé relasionadu. Nia mós subliña papél krusiál hosi kooperasaun rejionál hodi rezolve dezafiu sira, inklui barreira legál no administrativa sira, preokupasaun sira seguransa nian, no garante inkluzividade ba segmentu hotu-hotu sosiedade nian.

Artigu 24 hosi Deklarasaun ASEAN kona-ba Direitus Umanus afirma direitu ba liberdade reuniaun pasífika nu’udar direitu umanu fundamentál. Rekoñesimentu ida-ne’e impoin obrigasaun ida ba Estadu-membru sira atu asegura direitu ida-ne’e lahó diskriminasaun, hodi fó dalan ba indivíduu sira atu espresa sira-nia an koletivamente no partisipa iha governasaun sosiál.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Instituisaun Kuadrilaterál Lansa Loron Nasionál Funsaun Públika 2026 ho Desportu no Atividade Sosiál sira

Dīli, 2 juñu 2026 – Komemorasaun Loron Nasionál Funsaun Públika 2026 ofisialmente loke ho eventu desportivu lubuk ida iha Kampu Futeból Mini Lecidere. Serimónia...

PDHJ Lori Konsiensia Direitus Umanus ba Suku Remota Cutete iha Oé-Cusse

Oé-Cusse, 02 juñu 2026 – Delegasaun Teritoriál Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) iha RAEOA ho susesu to’o ona ba komunidade remotas ida...

PDHJ Destaka Independénsia no Inkluzaun ba Ema ho Defisiénsia iha Workshop ETBU iha Becora

Dili, 19 maiu 2026 – Provedóra-Adjunta Direitus Umanus, Maria Marilia da Costa, oradora iha workshop ne’ebé organiza husi Esat Timor Blind Union (ETBU) iha...

PDHJ Husu Ba Mídia Atu Hakat Liu Reportajen Superfisiál no Respeita Kódigu Étika

Díli, 12 maiu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, apela ba mídia Timor-Leste atu prátika jornalizmu investigativu no...