Kuala Lumpur, Malázia, 29-30 abril 2026 – Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) partisipa iha workshop rejionál iha Kuala Lumpur hosi 29–30 abril 2026 hodi kontribui ba dezenvolvimentu modelu (templatu) no metodolojia komún ida ba kontribuisaun nasionál sira ba Planu Asaun Rejionál nian kona-ba Ambiente Seguru, Moos, Saudavel, no Sustentável.
PDHJ hetan reprezentasaun husi Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun Rigoberto Monteiro, hamutuk ho ofisiais sira husi Unidade Asesoria Jurídika, Administrasaun no Peskiza, Terencia Nunes, Diresaun Promosaun, Eduarda Peregrina, no Espesialista Relasaun Públika no Koordenasaun Institusionál, Olga Vilanova Sequeira.
Workshop ne’e organiza hosi Komisaun Intergovernamentál ASEAN nian kona-ba Direitus Umanus (AICHR) iha kolaborasaun ho Komisaun Ekonómika no Sosiál Nasoins Unidas nian ba Ázia no Pasífiku (ESCAP), Programa Ambiente Nasoins Unidas nian (UNEP), no Gabinete Komisáriu Aas Nasoins Unidas nian ba Direitus Umanus (OHCHR).
Eventu ne’e halibur Instituisaun Nasionál Direitus Umanus (NHRIs) sira hosi Sudeste Aziátiku, inklui reprezentante sira hosi Tailándia, Malázia, Indonézia, Filipina, Timor-Leste, no Kambodi , hodi diskute kona-ba kooperasaun rejionál no medida prátika sira hodi hametin protesaun ba direitu ambientál sira iha Estadu-membru sira ASEAN nian.
Inisiativa ne’e tuir adosaun hosi Rezolusaun Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian 76/300 iha jullu 2022, ne’ebé rekoñese direitu ba ambiente ne’ebé moos, saudavel no sustentável hanesan direitus umanus universál no enkoraja Estadu-membru sira atu hametin kuadru no kompromisu nasionál sira ne’ebé iha relevansia.
Durante workshop, PDHJ kontribui ba diskusaun sira kona-ba oinsá modelu no metodolojia rejionál sira bele adapta ba kontestu nasionál Timor-Leste nian. Delegasaun nota katak kompriensaun públiku kona-ba direitu ambientál iha Timor-Leste sei limitadu, hodi subliña nesesidade atu identifika instituisaun relevante sira, halo revizaun ba enkuadramentu legál nasionál sira ne’ebé eziste, no hametin koordenasaun entre parte interesada sira.
PDHJ mós subliña katak abordajen inisiál nasionál Timor-Leste nian tenke foka liu ba prevensaun liuhosi sensibilizasaun públiku no edukasaun kona-ba direitu ambientál. Ida-ne’e inklui habelar deklarasaun ASEAN no planu asaun rejionál ba públiku no parte interesada prinsipál sira, inklui instituisaun governu nian, organizasaun sosiedade sivíl, ONG sira, no ajénsia ambientál relevante sira.
Tuir PDHJ, planu asaun rejionál reprezenta oportunidade importante ida atu hametin kompromisu koletivu ASEAN nian ba medida prátika no bazeia ba kontestu ba protesaun direitu ba ambiente ne’ebé seguru, moos, saudavel, no sustentável.
This post is also available in: English


