PDHJ Husu Apoiu Forte Liu tan ba Agrikultura no Dezenvolvimentu Lokal
Ainaro, 15 juñu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan,” partisipa nu’udar oradór iha Diálogu Munisipál ida ho títulu “Reflete Hamutuk kona-ba Kondisaun Reál Agrikultura nian no Buka Solusaun ba Dezafiu sira ne’ebé eziste.” Eventu ne’ebé organiza husi Organizasaun Sosiedade Sivíl Asosiasaun HAK, halibur lideransa komunitária, autoridade lokál, no rezidente sira hodi ko’alia kona-ba oportunidade no dezafiu ne’ebé setór agrikultura hasoru. Provedór subliña katak agrikultura la’ós de’it kestaun ekonómika maibé mós preokupasaun direitus umanus, tanba asesu ba ai-han, meius subsisténsia, no dezenvolvimentu sustentável ne’e esensiál atu garante sidadaun sira-nia moris-di’ak no dignidade.
Durante diálogu ne’e, Lamukan realsa katak PDHJ nia mandatu ida mak halo fiskalizasaun no monitorizasaun ba instituisaun públika sira hodi garante katak autoridade sira iha nível hotu-hotu kumpre sira-nia responsabilidade no no mantein akuntabilidade nafatin ba povu. Nia salienta, governasaun di’ak ezije autoridade estadu nian atu responde ba nesesidade komunidade nian, jere rekursu públiku ho responsabilidade, no implementa polítika ne’ebé hadi’a sidadaun sira-nia kondisaun moris. Nia nota katak xefe suku no lider lokál sira, nu’udar reprezentante ne’ebé povu hili, iha responsabilidade partikulár atu komprende realidade lokál no promove dezenvolvimentu agrikultura, negósiu, no turizmu iha sira-nia komunidade nia laran.
Provedór mós subliña nesesidade atu rezolve dezafiu sira ne’ebé afeta produtividade agríkola, inklui sistema irigasaun no kestaun sira kona-ba utilizasaun rai ne’ebé impede agrikultór sira atu maximiza produsaun. Nia afirma katak asegura agrikultór sira hodi asesu ba infraestrutura adekuadu no servisu apoiu sira maka parte ida hosi obrigasaun Estadu nian atu progresivamente realiza direitu ekonómiku no sosiál sira, inklui direitu ba padraun moris no seguransa ai-han ne’ebé adekuadu. Nia enkoraja liután autoridade lokál sira atu dezenvolve potensiál turizmu Ainaro nian no atrasaun naturál sira, nu’udar meiu ida atu hamosu rendimentu no habelar oportunidade ekonómika ba komunidade lokál sira.
Lamukan husu ba Governu atu aloka rekursu boot no razoavel liu ba setór produtivu sira hanesan agrikultura, edukasaun, no saúde, hodi nota katak orsamentu públiku tenke reflete nesesidade no prioridade sira populasaun nian. Nia mós defende desentralizasaun fiskál, hodi argumenta katak autoridade lokál sira presiza rekursu sira ne’ebé sufisiente atu rezolve ho efetivu preokupasaun sira komunidade nian no presta servisu públiku sira. Tuir Provedór, jestaun transparente no akuntavel ba fundu públiku sira, kombina ho partisipasaun ativu hosi lider komunitáriu sira no sidadaun sira, sai fundamentál atu avansa tantu governasaun di’ak no dezenvolvimentu bazeia ba direitus umanus iha Timor-Leste.
This post is also available in: English


