Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Unidu hodi Ezije Governasaun Dijitál ne’ebé Sentradu iha Direitus Umanus

Jenebra, 1 Abril 2026 – Aliansa Globál Instituisaun Nasionál Direitus Umans (GANHRI) hasai deklarasaun rezultadu markante ida hosi nia Konferénsia Anuál 2026, hodi fó alerta katak dijitalizasaun ne’ebé la’o lalais tebes ultrapasa tiha asaun legál sira no fiskalizasaun institusionál, nune’e normaliza prátika sira ne’ebé viola direitu sira iha mundu tomak. Halibur iha Jenebra, NHRI sira hosi rejiaun hotu-hotu afirma katak lei internasionál direitus umanus sira ne’ebé tradsionalment aplika offline bele aplika kompletamente online. Sira espresa preokupasaun klean kona-ba vijilánsia ilegál, diskriminasaun algorítmiku, foti desizaun automatizadu, no violénsia ne’ebé fasilita hosi teknolojia. Deklarasaun ne’e subliña katak prejuízu dijitál sira, inklui abuzu jéneru, eskluzaun grupu vulneravel sira, no estragu ambientál hosi sentru dadus AI nian, afeta desproporsionalmente sira ne’ebé sofre daudaun diskriminasaun, no husu ba Estadu sira atu tau dignidade, igualdade, transparénsia, no responsabilizasaun iha núkleu esforsu transformasaun dijitál hotu-hotu.

Deklarasaun final subliña liután katak Estadu sira tenke adota enkuadramentu legál sira ne’ebé komprensivu hodi prevene prejuízu dijitál sira, asegura supervizaun umanu ne’ebé signifikativu ba sistema sira AI no identidade dijitál, no mantein alternativa sira la’ós dijitál hodi garante asesu ba direitu ba ema hotu. Deklarasaun ne’e mós fó alerta kona-ba interupsaun konesaun internet, uza sala ferramenta dijitál hodi halo silensiu ka bandu defensór direitus umanus no jornalista sira, no polítika moderasaun konteúdu ne’ebé permite sensura. Alerta mós ba intervenientes privadu, inklui  na’in ba plataforma online boot sira no dezenvolvedor sira AI nian, atu iha responsabilidade hodi respeita direitus umanus tuir Prinsípiu Orientadór ONU nian kona-ba Negósiu no Direitus Umanus, inklui liuhosi dilijénsia devida, transparénsia, no remédiu asesivel sira. Deklarasaun ne’e mós destaka nesesidade ba avaliasaun impaktu obrigatóriu direitus umanus nian no koordenasaun ne’ebé maka’as liu entre NHRI sira, autoridade protesaun dadus nian, no órgaun supervizaun sira seluk.

Iha série kompromisu konkretu ne’e, NHRI sira promete atu hametin sira nia funsaun monitorizasaun, asesoria, no tratamentu ba keixa sira relasiona ho teknolojia dijitál, hasa’e literasia dijitál públika, no aprofunda kooperasaun liuhosi GANHRI no rede rejionál sira. Sira kompromete atu estabelese plataforma dedikadu ida ba interkámbiu kona-ba teknolojia emerjente sira no husu ba parseiru sira hanesan Gabinete Direitus Umanus ONU nian no UNDP atu fornese apoiu tékniku ne’ebé sustentável. Deklarasaun kompletu, inklui apelu detallu sira ba asaun kona-ba governasaun AI, responsabilizasaun transfronteirisu, no protesaun ba espasu síviku online, disponivel iha ne’e:https://www.pdhj.tl/wp-content/uploads/2026/04/Final-Outcome-Statement-Annual-Conference-GANHRI-2026_EN.pdf

This post is also available in: English

Notisia seluk

PDHJ Halo Intervensaun Ba Eskola Ne’ebé Impede Asesu Ezame Ba Estudante Sira Tanba La Selu Multa Falta Ni’an.

 Oé-Cusse, 09 abril 2026 – Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) nia Delegasaun Teritorriál Oé-Cusse, ne’ebé lidera husi Diretór Delegasaun Bartolomeu Gonçalves ho nia...

PDHJ Subliña Lakuna Direitu Dijitál Timor-Leste nian ba GANHRI 2026 iha Jenebra

Jeneva, 1 abríl 2026 – Provedór Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Timor-Leste, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”, ho...

Enkontru Tripartida Iha Jenebra Avansa Esforsu Timor-Leste ba Ratifikasaun OPCAT

Jenebra, 31 marsu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres "Lamukan", organiza Enkontru Tripartida ida iha Jenebra, halibur Nicole Hogg,...

PDHJ Husu Enkuadramentu Legal Forte Hodi Proteje Ema ho Defisiensia iha Seminariu Nasionál

Díli, 26 marsu 2026 – Provedór-Adjuntu Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, subliña ona nesesidade urjente ba enkuadramentu legál ida ne’ebé metin hodi proteje ema ho...