Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

PDHJ Husu Enkuadramentu Legal Forte Hodi Proteje Ema ho Defisiensia iha Seminariu Nasionál

Díli, 26 marsu 2026 – Provedór-Adjuntu Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, subliña ona nesesidade urjente ba enkuadramentu legál ida ne’ebé metin hodi proteje ema ho defisiénsia (EhD) sira iha Timor-Leste, durante Semináriu Nasionál Protesaun ba EhD ho tema “Fortalesimentu Protesaun Direitu EhD Liuhusi Lei Espesífiku Protesaun Defisiénsia iha Timor-Leste.” Ko’alia iha semináriu ne’e, Monteiro destaka katak maski iha ezisténsia Planu Asaun Nasionál ba Defisiénsia (PAN EhD) 2021–2030, avaliasaun sira ne’ebé hala’o hosi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) revela katak setór públiku barak maka seidauk implementa, no dala barak haree sala kestaun sira defisiénsia nian hanesan responsabilidade úniku hosi Ministériu Solidáriedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI).

Monteiro subliña katak ema sira ho defisiénsia kontinua hasoru violasaun sira, tanba ne’e presija enkuadramentu ida ne’ebé komprensivu no abrajente liuhusi lei própriu ida ou integrasaun ho provizaun defisiénsia nian iha lejizlasaun setoriál esensiál sira atu kumpre Estadu nia devér atu proteje nia sidadaun sira. Nia trasa elementu xave sira ne’ebé lejislasaun hanesan ne’e tenke rezolve, inklui asesu ba edukasaun, saúde, atividade ekonómika, empregu, partisipasaun polítika, no protesaun hosi estigma no diskriminasaun. Provedór-Adjuntu rekomenda liután atu harii grupu traballu sériu ida ne’ebé envolve instituisaun relevante sira hanesan Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste (ADTL), JU,S Jurídico Social Consultoria, Ministériu Justisa, no MSSI, ho apoiu husi Departamentu Negósius Estranjeirus no Komérsiu (DFAT – Australia), hodi avansa diskusaun no dezenvolvimentu ba proposta lei ne’e.

Monteiro mós husu ba organizasaun EhD sira atu hamutuk nu’udar forsa ida ne’ebé maka’as liu hodi defende sira nia direitu, no husu ba IX Governu Konstitusionál atu aproveita ninia kompromisu ba inkluzividade hodi lori progresu signifikativu kona-ba kestaun defisiénsia nian. Nia reafirma kompromisu PDHJ nian ba advokasia no fiskalizasaun kontínua ba polítika públika sira hodi garante katak ema ho defisiénsia sira hetan garantia oportunidade hanesan iha atividade ekonómika, empregu, no espasu públiku sira, livre husi estigma no diskriminasaun.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedór-Adjuntu Kontribui Iha Konsultasaun AICHR kona-ba Índise Direitus Umanus ASEAN

Tangerang, Indonézia, 29 jullu 2026 – Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Rigoberto Monteiro, partisipa nu’udar oradór iha Konsultasaun...

PDHJ Partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku SEANF ba Daruak hodi Avansa Kooperasaun Direitus Umanus Rejionál

Kuala Lumpur, Malázia, 21–23 jullu 2026 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku Daruak (TWG) hosi Fórum...

Provedór Lansa Konstrusaun Muru Protesaun ba Edifísiu PDHJ Delegasaun Territoriál Same

Same, Manufahi, 21 lullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luis Marçal...

PDHJ Submete Relatóriu Independente Timor-Leste ba Siklu Dahaat Revizaun Periódika Universál

Dili, 17 jullu 2026 –Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) ofisialmente submete relatóriu parte interesada independente ba Konsellu Direitus Umanus Nasoins Unidas nian ba...