KOMUNIKADU IMPRENSA
09 fevereiru 2026
PDHJ Analiza Keixa Sira Kona-Ba Prosesu Rekrutamentu Kadetes PNTL 2025/2026 no Identifika Evidénsia Ilegalidade no Violasaun ba Prinsípiu Konstitusionál Sira
Dili, Timor-Leste– Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), liuhosi Unidade Asisténsia Jurídika, Administrativa no Peskiza (UAJAP), hala’o análize jurídiku ba prosesu rekrutamentu ba Konkursu Admisaun ba Kursu Formasaun ba Membru Foun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) 2025/2020, hafoin simu lamentasaun no keixa oioin husi kandidatu sira no relatóriu monitorizasaun ne’ebé prepara husi Diresaun Fiskalizasaun no Rekomendasaun (DFR).
Análize ne’e hala’o ho orientasaun husi Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” no foka liu ba enkuadramentu legál, prosedimentu sira ne’ebé adota no kumprimentu husi prosesu ho Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (C-RDTL) no lejislasaun ne’ebé aplikavel.
Enkuadramentu Legál Konkursu Ni’an
Rekrutamentu ba ajente PNTL nian prevee ona iha Artigu 92 hosi Dekretu-Lei Nú. 35/2024, loron 18 outubru (Estatutu PNTL), ho Konsellu Ministru maka responsavel hodi defini nesesidade pesoál sira, tuir proposta hosi Ministru Interiór no hafoin rona Komandante-Jerál PNTL nian.
Ba tinan 2025, Governu autoriza abertura vaga 400 ba ajente PNTL, tuir termu Rezolusaun Governu Nú. 9/2025, de 12 fevereiru, Abertura formál ba konkursu ne’e determina hosi Despaxu Ministru Interiór Nú 27/G-MI/VII/2025, loron 16 fulan Jullu.
Ba tinan 2025, Governu autoriza abertura vaga 400 ba ajente PNTL sira, tuir termu sira Rezolusaun Governu Nú 9/2025, loron 12 fulan-Fevereiru, ho konkursu ne’ebé regula hosi Dekretu Ministeriál Nú 17/2025, loron 21 Juñu, ho ninia alterasaun dahuluk ne’ebé introdús hosi Dekretu Ministériu Nú. 37/2025, loron 10 fulan-Outubru. Abertura formál ba konkursu ne’e determina hosi Despaxu Ministru Interiór Nú. 27/G-MI/VII/2025, loron 16 fulan-Jullu.
Deskobrimentu xave sira
Tuir dadus ofisiál ne’ebé fó sai hosi PNTL, konkursu ne’e rejista aplikasaun hamutuk 12.874, ne’ebé kandidatu ne’ebé konsidera aprovadu hamutuk 10.597 no la aprovadu hamutuk 2.277 iha teste sira ne’ebé hala’o iha tinan 2025.
Prosesu selesaun tuir modelu kumulativu, integra faze sira tuirmai:
- Teste Kulturál;
- Teste Aptidaun Fíziku;
- Teste Psikolojia;
- Entrevista Profisionál;
- Teste Médiku (artigu 29 hosi Dekretu Ministeriál Nú. 17/2025).
PDHJ verifika katak so kandidatu sira ne’ebé klasifika iha kuota ne’ebé define ona ba kada munisípiu mak hetan admisaun ba Teste Médiku, esklui kandidatu sira seluk ne’ebé, maski hetan ona klasifikasaun aas liu pontuasaun mínimu ne’ebé ezije, la hetan asesu ba faze ikus prosesu selesaun nian.
Aleinde ne’e, hetan katak laiha divulgasaun públika ba rezultadu sira ba faze selesaun ida-idak, ho de’it rezultadu akumuladu finál ne’ebé publika iha loron 3 fulan-Fevereiru tinan 2026, ne’ebé hamosu preokupasaun sériu sira kona-ba kumprimentu ba prinsípiu sira transparénsia, igualdade, imparsialidade no kompetisaun.
Fiskalizasaun Konstitusionalidade
Bainhira ezerse ninia kbiit konstitusionál sira, tuir Artigu 150 CRDTL nian, PDHJ hato’o pedidu ba fiskalizasaun abstrata susesiva kona-ba konstitusionalidade no legalidade provizaun balun ne’ebé kontein iha Dekretu Ministeriál No. 17/2025.
Iha loron 30 fulan-dezembru tinan 2025, Tribunál Rekursu deklara provizaun oioin hosi dekretu ne’ebé temi ona ne’e materialmente inkonstitusionál no ilegál, ho forsa vinkulativa jerál, liuliu liga ba materia sira ne’ebé:
- Estabelese diskriminasaun bazeia ba estadu sivíl;
- Kandidatu favorese sira ne’ebé ajente PNTL nia oan, ajente F-FDTL no “jerasaun patriota”;
- Introduz kritériu diskriminatóriu bazeia ba kondisaun fíziku ka estadu saúde;
- Violasaun prinsípiu prezunsaun inosénsia nian.
Tribunál mós determina katak, maski konkursu ne’e la anula definitivamente tanba la’o hela, autoridade kompetente sira iha obrigasaun atu halakon kritériu inkonstitusionál sira no prosede ho re-avaliasaun ba pedidu sira, tuir Konstituisaun no instrumentu direitus umanus internasionál sira ne’ebé integradu iha orden jurídiku Timor-Leste nian.
Preokupasaun Ne’ebé Identifika husi PDHJ
Apezarde Tribunál Rekursu nia desizaun, PDHJ nia análize legál identifika evidénsia katak kritériu sira ne ebé deklara tiha ona inkonstitusionál no ilegál bele kontinua aplika iha prátika, notavelmente iha definisaun ba kandidatu sira ne ebé tama iha Ezame Médiku.
Identifika mós referénsia sira ba lista rekomendasaun sira hosi autoridade balu, ne’ebé hamosu preokupasaun sira ne’ebé maka’as kona-ba prátika sira ne’ebé posivel hosi má-administrasaun, abuzu podér, favoritizmu ka nepotizmu, ne’ebé viola prinsípiu sira governasaun di’ak nian.
Situasaun ne’e hamosu nivel insatisfasaun ne’ebé aas, liuliu entre kandidatu sira ne’ebé ultrapasa pontuasaun mínimu maibé la hetan oportunidade atu kompleta etapa hotu-hotu hosi prosesu selesaun nian.
Rekomendasaun husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa
Bazeia ba konkluzaun ne’ebé hetan ona, Provedór hato’o rekomendasaun sira hanesan tuir mai ne’e:
- Internalmente, Provedór husu ona atu loke investigasaun urjente ho partisipasaun husi diresaun kompetente sira PDHJ nian, ho hanoin atu investiga ho rigorozu posível irregularidade, prátika má-administrasaun ka violasaun ba prinsípiu legalidade no governasaun di’ak iha prosesu rekrutamentu.
- Ministériu Interiór:
- Provedór haruka ona karta ba Ministeriu Interiór atu suspende prosesu rekrutamentu, liuliu faze relasiona ho admisaun ba Ezame Médiku;
- Kumpri Desizaun Tribunál Rekursu nian, hodi halakon kritériu sira ne’ebé deklara inkonstitusionál no ilegál; avalia fali aplikasaun sira bazeia ba kritériu tuir Konstituisaun;
- no, karik presiza, anunsia fali konkursu públiku, hodi garante oportunidade hanesan ba kandidatu potensiál sira hotu.
- Ba Parlamentu Nasionál – Provedór haruka ona karta ba Parlamentu Nasionál atu husu kria Komisaun Inkeritu Parlamentar Independentu ida iha Parlamentu Nasionál hodi hahu halo invetigasaun;
- Ba Kandidatu Sira–
- Provedór husu ba kandidatu sira ba prosesu admisaun ba Kursu Formasaun Ajente PNTL 2025/2026 ne’ebé iha evidénsia konkreta ka indikasaun sériu kona-ba irregularidade ne’ebé akontese durante prosesu selesaun — inklui prátika favoritizmu, diskriminasaun, violasaun ba kritériu legál, ka desrepeitu ba desizaun Tribunál nian — atu arkiva keixa formál ho Ministériu Interiór, tuir lejislasaun ne’ebé aplika ba prosedimentu administrativu.
- Bainhira iha fundamentu no prova legál ne’ebé sufisiente, kandidatu sira ne’ebé afetadu bele rekorre ba mekanizmu judisiál sira ne’ebé apropriadu, notavelmente hatama asaun Providensia Kautelár, ho apoiu hosi Defensoria Públika, ho hanoin atu proteje sira-nia direitu, suspende hahalok administrativu sira ne’ebé potensialmente ilegál no prevene prejuízu sira ne’ebé labele hapara.
Provedoria Direitus Umanus no Justisa reafirma ninia kompromisu atu defende direitu fundamentál sira, legalidade administrativa no respeitu ba prinsípiu sira governasaun di’ak nian, hodi subliña katak prosesu rekrutamentu sira iha Administrasaun Públika tenke hetan orientasaun hosi transparénsia, igualdade, no justisa. REMATA
***
Kontaktu Mídia:
📞 Tel: (+670) 77709837, 78566745
📧 Email: media@pdhj.tl / abernardino@pdhj.tl no janadacruzsalsinha@gmail.com 🌐 Website: www.pdhj.tl
📘 Facebook: PDHJ Timor-Leste
🔗 LinkedIn: PDHJ Timor-Leste
📸 Instagram: @pdhj_timorleste
🎵 TikTok: @PDHJ_TimorLeste

