Dili, 25 agostu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, sai nu’udar oradór prinsipál iha Programa Formasaun Direitus Umanus no Diplomasia Populár Anuál ba dala 33, ne’ebé hala’o husi 22 agostu to’o 6 setembru 2025 inklui partisipante sira husi Timor-Leste no nasaun sira seluk. Guterres hato’o nia diskursu prinsipál iha Kampus UNTL iha Caicoli, Dili, iha loron 25 agostu 2025. Ida-ne’e marka eventu ne’e ba dala tolu ona iha Timor-Leste.
Iha ninia diskursu, Provedór Guterres hato’o bem-vindu ba partisipante sira hotu no reflete kona-ba relevánsia ne’ebé la’o daudaun ba luta ba direitus umanus, hodi kestiona tansá maka violasaun sira persiste maski iha prezensa hosi líder governu no parlamentu sira ne’ebé hetan knaar atu fó protesaun ba sira. Hodi sita filozofu Carlo Cipolla nia “The Basic Laws of Human Stupidity”, nia fó avizu hasoru perigu sira hosi silénsiu koletivu, hodi nota katak “bainhira ema hotu-hotu nonook enkuantu hahalok aat akontese iha ema nia oin, sosiedade husik prejuízu atu kontinua lahó kontrolu.” Nia subliña mós “Direitos Humanos é Humanos Direitos” – Direitus Umanus ba Ema Loos nu’udar prinsípiu matadalan.
Guterres destaka diplomasia povu nian, hodi nota katak direitus umanus tenke sai nafatin sentrál iha envolvimentu internasionál. Hodi foti lisaun husi istória Timor-Leste nian, nia subliña katak enkuantu povu nia rezisténsia krusiál ba independénsia, solidariedade internasionál mós iha papél desizivu. Nia subliña liután papél PDHJ nian hodi proteje no promove direitus umanus, hodi esplika katak instituisaun ne’e halo monitorizasaun ba administrasaun públika, investiga keixa sira, no orienta tantu sidadaun no funsionáriu sira iha tane aas direitus umanus. Nia husu ba partisipante sira hotu, lokál no internasionál, atu kontribui ho ativu hodi harii sosiedade ida iha ne’ebé direitus umanus hetan respeitu, protesaun, no hametin.
This post is also available in: English