Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Timor-Leste Fahe Lisaun Husi Luta Iha Painel “Defende Defensor Sira”

Kuala Lumpur, 22 abril 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa Timor-Leste (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hato’o intervensaun pesoál ida ne’ebé forte iha eventu paralelu husi Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF), “Defende Defensór Direitus Umanus sira,” ne’ebé hala’o iha Otel Grand Mercury, Bukit Bintang, Kuala Lumpur. Ko’alia hosi nia esperiénsia rasik nu’udar eis-prizioneiru polítiku no agora nu’udar líder hosi instituisaun nasionál direitus umanus nian, Guterres husu ba parseiru rejionál sira atu harii ekosistema protesaun ida ne’ebé ligadu ba Defensór Direitus Umanus (DRH) sira iha Sudeste Aziátiku tomak.

Hetan konvite husi Komisaun Direitus Umanus Malázia (SUHAKAM) atu ko’alia kona-ba risku, presaun, no sakrifísiu pesoál sira ne’ebé envolve iha luta ba direitus umanus, Guterres hahú hodi reflete kona-ba viajen Timor-Leste nian nu’udar nasaun demokrasia joven ida. “Malázia hetan independénsia iha tinan 1957 — ne’e tinan 45 antes ami. Indonézia iha tinan 1945 — tinan 57,” nia nota. “Ne’e signifika katak ita iha maun-alin boot sira ne’ebé ita bele aprende hosi sira.” Nia esplika katak sabedoria ida-ne’e orienta elaborasaun Konstituisaun Timor-Leste nian, ne’ebé nia deskreve hanesan “avansadu tebes no responsivu”, temi Artigu 16 to’o 61 kona-ba liberdade fundamentál sira no Artigu 27, 150, no 151 ne’ebé estabelese Provedoria ba Direitus Umanus no Justisa. Nia hatutan tan katak Artigu 10 no 28 fó azilu polítiku ba defensór sira ne’ebé hetan persegisaun no fó direitu ba sidadaun sira atu reziste ba orden sira ne’ebé la tuir lei. “Konstituisaun harii arkitetura legál ida tomak hodi proteje sira ne’ebé ko’alia ba justisa,” nia hatete.

Hatan ba dezafiu úniku atu mantein independénsia enkuantu hala’o servisu iha estadu nia laran, Guterres rekoñese katak líder governu barak maka uluk nia kamarada sira iha luta ba independénsia. “Primeiru-Ministru atuál, Xanana Gusmão, uluk hanesan ha’u-nia belun iha prizaun Cipinang,” nia fahe. “Ema ba ema, ha’u respeita sira hanesan belun. Maibé bainhira kona-ba polítika, ha’u la baruk atu kritika.” Nia lembra lia fuan husi fundador nasional Nicolau Lobato: “Eroi ohin loron nian bele sai traidór aban bainrua nian, no traidor ohin loron nian bele sai heroi aban bainrua nian.” Hodi uza matenek ne’e, Guterres deklara, “Se ema na’in 200,000 ne’ebé mate ba libertasaun nasaun ida-ne’e nian la to’o, no se presiza tan ema ida, entaun foti ha’u. Fundamentu independénsia nian maka reflesaun kle’an ida kona-ba istória no kona-ba motivasaun loloos hosi ita-nia luta ba libertasaun.”

Tuirmai Guterres enfatiza kona-ba pozisaun iha ne’ebé PDHJ bele atua no sosiedade sivíl mesak labele. Nia subliña pezu hosi mandatu konstitusionál, estabilidade orsamentál ne’ebé la liga ba siklu doadór sira, no autoridade hosi GANHRI “estatutu A”, ne’ebé permite PDHJ atu ko’alia hodi obrigasaun direitus umanus estadu nian iha nivel internasionál. “Sosiedade sivil bele ba fatin-fatin no koalia buat ne’ebe ita hanesan instituisaun estadu dalaruma labele,” nia hateten. “Ami hanesan parseiru, la’ós kompetitór. PDHJ bele lori sira-nia preokupasaun diretamente ba fatin sira ne’ebé babain ema foti desizaun.”

Haree ba rejiaun tomak, Guterres husu ba NHRI sira atu harii ekosistema protesaun ida ne’ebé forte liu no iha ligasaun forte liu. “La’ós nasaun hotu-hotu iha mandatu konstitusionál hanesan ami-nian,” nia nota, “maibé iha ne’ebé mandatu sira hanesan ne’e eziste, sira iha pezu.” Nia husu ba instituisaun rejionál sira atu kontribui sira nia matenek ne’ebé sira hetan ho susar, sira nia independénsia, no sira nia vontade atu ko’alia bainhira silénsiu sei seguru liu. “Laiha NHRI ida de’it maka bele proteje defensór sira mesak. Sosiedade sivíl nafatin sai hanesan sentru,” nia konklui. “Maibé ita bele kria ekosistema rejionál ida iha ne’ebé defensór sira hatene katak bainhira sira nia governu rasik kontra sira, iha instituisaun seluk – iha nasaun seluk, iha nivel seluk – ne’ebé sei ko’alia. Ne’e la’ós interferénsia. Ne’e maka solidariedade. No solidariedade maka buat úniku ne’ebé maka proteje duni defensór direitus umanus sira iha ne’ebé de’it.”

Eventu sekundáriu, ne’ebé organiza hosi SUHAKAM iha SEANF nia okos, iha mós diálogu interativu loraik nian ne’ebé foka ba hametin enkuadramentu protesaun sira ba HRD sira iha Sudeste Aziátiku tomak.

This post is also available in: English

Notisia seluk

SEANF Konvoka Enkontru Grupu Traballu Tékniku Dahuluk iha Kuala Lumpur, Foka ba DDH, Negósiu, no Justisa Klimátika

KUALA LUMPUR, 21–23 Abril 2026 – Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) realiza nia Enkontru Grupu Traballu Tékniku (TWG) dahuluk iha tinan 2026...

Hametin Integridade iha Funsaun Públika: Instituisaun Kuadrilaterál Realiza Treinamentu Governasaun Di’ak no Anti-Korrupsaun ba Dirijente MCI

Díli, 15 abril 2026 – Ekipa Kuadrilaterál ne’ebé kompostu hosi Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Comissão Anti-Corrupção (CAC), Comissão da Função Pública...

Formasaun Kuadrilaterál Konklui, Hametin Integridade no Boa Governasaun iha Ministériu Justisa

Díli, 15 abril 2026 – Formasaun kuadrilaterál loron tolu kona-ba “Prevene no Kombate Korrupsaun hodi Promove Governasaun Di’ak no Proteje Direitus Umanus iha Administrasaun...

PDHJ Ezamina Implementasaun Infraestrutura Eskolár ne’ebé Finansiadu Husi Estadu iha Oé-Cusse

Oé-Cusse, 13 abril 2026 – Diretór Delegasaun Territoriál PDHJ iha Oé-Cusse, Bartolomeu Gonçalves, hamutuk ho ekipa, hala’o vizita traballu no enkontru koordenasaun ho Diretór...