Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Defende Reparasaun Abranjente ba Vítima sira husi Violasaun Direitus Umanus iha Pasadu

Dili, 5 marsu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, partisipa nu’udar oradór iha Konferénsia Nasionál kona-ba Esbosu Polítika Nasionál kona-ba Reparasaun, ne’ebé organiza husi Centro Nacional Chega! (IP) iha Dili. Tema sentrál ba konferénsia ne’e maka “Reparasaun Nu’udar Dalan ba Dignifika Vítima Konflitu Pasadu”, halibur instituisaun estadu, organizasaun sosiedade sivíl no reprezentante vítima sira hodi diskute kona-ba dezenvolvimentu polítika nasionál ida atu rezolve violasaun direitus umanus ne’ebé komete entre 1974 no 1999. Provedór hato’o nia intervensaun ho sub-tema “Knaar Estadu nian hodi Garante Protesaun no Promosaun Direitus Umanus no Justisa.”

Iha ninia intervensaun, Provedór subliña katak rezolve legadu violasaun direitus umanus sai nafatin dezafiu sentrál ba rekonsiliasaun nasionál no governasaun demokrátika iha Timor-Leste. Nia nota katak indivíduu no família rihun ba rihun hetan dezlokasaun, violénsia no lakon durante períodu konflitu, husik hela impaktu sosiál no ekonómiku ne’ebé kle’an ne’ebé kontinua afeta komunidade sira ohin loron. Tuir Provedór, polítika reparasaun ne’ebé komprensivu esensiál la’ós de’it atu rekoñese vítima sira-nia sofrimentu maibé mós atu restaura dignidade no hametin konfiansa públiku nian iha instituisaun estadu nian.

Provedór destaka mós katak responsabilidade Estadu nian atu garante reparasaun sira ne’e fundamenta ho klaru iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no reforsa ho obrigasaun direitus umanus internasionál sira. Nia salienta katak reparasaun sira tenke komprende hanesan direitu legál ida hosi vítima sira duké benefísiu opsionál ida, no tenke implementa liuhosi aprosimasaun ida ne’ebé komprensivu ne’ebé inklui restituisaun, kompensasaun, reabilitasaun, satisfasaun no garantia sira la repetisaun nian. Medida sira ne’e, nia esplika, nu’udar elementu prinsipál ba justisa tranzitória no kontribui hodi hametin estadu direitu no estabilidade demokrátika.

Liután, Provedór subliña importánsia atu asegura katak polítika reparasaun nasionál iha futuru fó prioridade ba grupu vulneravel sira, inklui feto-faluk sira, sobrevivente sira hosi violénsia seksuál, ema ho defisiénsia sira no família sira hosi ema lakon sira. Nia mós husu ba mekanizmu sira ne’ebé desentralizadu no asesivel hodi permite vítima sira iha nasaun tomak atu hetan benefísiu hosi programa ne’e. Konklui ninia intervensaun, Provedór enkoraja Estadu atu garante implementasaun ne’ebé transparente, finansiamentu ne’ebé sustentável no mekanizmu fiskalizasaun ne’ebé forte atu nune’e polítika reparasaun bele kontribui ho efetivu ba justisa, rekonsiliasaun, no pás ne’ebé dura iha Timor-Leste.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Mensájen husi Provedór Direitus Umanus no Justisa Iha Okaziaun Komemorasaun Loron Nasionál Veteranu Sira Ni’an 3 Marsu 2026

Saudasoens ba Veteranus no Maluk sira hotu, Iha loron 3 fulan marsu, ita selebra Loron Nasionál Veteranu sira nian. Ha’u nia hakru’uk boot ba sira...

PDHJ Submete Rekomendasaun Ofisial ba Parlamentu hodi Ratifika OPCAT

Díli, 27 fevereiru 2026- Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) formalmente aprezenta ona rekomendasaun ida ba Parlamentu Nasionál hodi insiste ratifikasaun ba Protokolu...

PDHJ ho ONU Konklui Treinamentu Direitus Umanus ba Polisia Militar F-FDTL

Díli, 27 fevereiru 2026 –Membru Polísia Militár Falitil-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) sira kompleta ona programa treinamentu espesializadu durante loron lima ne’ebé ho objetivu atu...

Mensájen husi Provedór Direitus Umanus no Justisa ba Selebrasaun Tinan Foun Xinés  2026

Dí1i, 17 fevereiru 2026— Ohin,  ita hamutuk ho ita nia maun no alin sira husi desendénsia Xíneza hodi selebra festividade importante liu iha kalendáriu...