Jeneva, 1 abríl 2026 – Provedór Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Timor-Leste, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”, ho delegasaun, partisipa ativu iha Enkontru Annuál Aliansa Globál Instituisaun Nasionál Direitus Umanus (GANHRI,sigla Ingléz) 2026, ne’ebé hala’o iha Palásiu Nasaun Unidus (Palais des Nations) iha Jenebra, Suisa.
Enkontru loron tolu ne’e halibur NHRI sira hosi nasaun 90, hamutuk ho reprezentante sira hosi Gabinete ONU nian hosi Komisáriu Aas ba Direitus Umanus (OHCHR), Programa Dezenvolvimentu ONU nian (PNUD), UNESCO, UNHCR, Uniaun Europeia, no sosiedade sivíl. Enkontru ne’e konklui ho adosaun ba Deklarasaun Rezultadu ida ne’ebé kompromete NHRI sira ba asaun konkretu sira hodi promove no proteje direitus umanus iha espasu dijitál, foku ida ne’ebé oportunu tanba teknolojia dijitál sira forma beibeik polítika públika no espasu síviku lahó salvaguarda sira ne’ebé sufisiente.
Provedór nia Atualizasaun sira kona-ba Petisaun Konstitusionál no Advokasia Dijitál
Iha enkontru ne’e, Provedór Virgīlio da Silva Guterres “Lamukan” hato’o atualizasaun kona-ba PDHJ nia esforsu advokasia doméstika. Nia informa ba delegadu sira katak PDHJ formalmente hato’o ona petisaun inkonstitusionalidade ho omisaun ba Tribunál Rekursu Timor-Leste kona-ba auzénsia prolongada hosi Lei Protesaun Dadus. Nia destaka liután instituisaun nia advokasia ne’ebé la’o hela ba kriasaun lejislasaun siberseguransa no siberkrime ne’ebé metin hodi antisipa no hatan ba ameasa dijitál iha nasaun.
“Iha Timor-Leste, falta enkuadramentu protesaun dadus halo sidadaun sira sai vulneravel, enkuantu auzénsia lei siberseguransa no siberkrime difikulta ita-nia abilidade atu responde ba prejuízu online,” dehan Provedór Guterres. “PDHJ uza hela nia mandatu atu obriga asaun estadu nian, no ami simu ho laran-haksolok GANHRI nia deklarasaun rezultadu forte, ne’ebé reforsa ami nia serbisu.”
Konferénsia Konvoka ba Transformasaun Dijitál Bazeia ba Direitu sira
Iha nia diskursu abertura, Prezidente GANHRI Amina Bouayach subliña katak direitus umanus tenke sai hanesan núkleu ba transformasaun dijitál. Komisáriu Aas ONU nian ba Direitus Umanus Volker Türk fó avizu katak sistema direitus umanus sira seidauk la’o hamutuk ho dezafiu dijitál sira, hodi hateten, “Instituisaun nasionál sira direitus umanus nian iha pozisaun úniku atu sai hanesan lideransa ba mudansa ida-ne’e.”
Konferénsia ne’e subliña nesesidade ba avaliasaun impaktu obrigatóriu direitus umanus nian ba IA no foti desizaun automatizadu, ho preokupasaun partikulár kona-ba violénsia bazeia ba jéneru ne’ebé fasilita hosi teknolojia. Deklarasaun Rezultadu ne’ebé adota ho unanimidade reafirma katak lei internasionál direitus umanus nian aplika kompletamente online no kompromete NHRI sira atu hametin monitorizasaun, fornese konsellu peritu nian kona-ba lejislasaun dijitál, no defende enkuadramentu legál sira ne’ebé tau direitus umanus iha sentru governasaun dijitál nian.
Destake sira seluk hosi enkontru
Aleinde konferénsia prinsipál, Enkontru Anuál GANHRI inklui sesaun governasaun, troka koñesimentu kona-ba proteje ema sira ne’ebé halo movimentu fronteiriziu (people on the move), no lansamentu instrumentu monitorizasaun foun ida kona-ba direitu ba ambiente saudavel hosi UNDP, OHCHR, no GANHRI. Durante Asembleia Jerál, membru sira mós deside atu hala’o Konferénsia Internasionál GANHRI ba dala 15 iha tinan ida-ne’e nia rohan iha Jordánia, hodi foka ba papél NHRI sira nian hodi rezolve mudansa klimátika no ninia implikasaun sira ba direitus umanus.
Delegasaun PDHJ komprometidu atu aproveita Deklarasaun Rezultadu GANHRI hodi aselera asaun nasionál kona-ba protesaun dadus, siberseguransa, no lei siberkrime, hodi garante katak Timor-Leste nia transformasaun dijitál metin nafatin iha direitus umanus.
This post is also available in: English


