Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp

pdhj husu ba prezidente rdtl atu veto ba lei kona-ba lia los no medidas de clemencia

Date, 04-07-2007

Provedor de Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) iha loron 03 Jullu 2007 haruka tiha ona karta ida ba Prezidente RDTL Jose Manuel Ramos Horta kona-ba lei “Lia Los no Medidas de Clemencia para Diversas Infrações”. Komentariu ne’ebé maka PDHJ hato’o hanesan knaar ne’ebé maka PDHJ hetan husi Konstituisaun RDTL Artigo 151 no Estatutu Provedór Direitos Humanos no Justiça Artigo 25 no Artigo 28.

Liu  husi karta ne’e PDHJ husu ba Prezidente da Republika hodi uza nia knaar Konstitusional hodi veto tiha ba lei  Lia Los no Medidas de Clemencia para Diversas Infrações. Tamba PDHJ nia hanoin katak tempu ne’e seidauk apropriadu hodi kria Lei Clemencia ne’e.

Tuir lolos Parlamentu Nasional tenke ko’alia no tau matan ba implementasaun relatoriu Komisaun Inkeretu Internasionál no relatoriu husi Komisaun Eventual ne’ebé mak Estadu Timor-Leste hari’i ona,” hateten Provedór Interino Dr. Amãndio de Sá Benevides”

 Tuir PDHJ nia haree, wainhira Prezidente RDTL promulga lei ne’e signifika katak ita komesa haburas fali toman ba impunidade. Autor sira mak involve iha akontesimentu husi loron 20 Abril 2006 to’o 30 Abril 2007 sei la submete tan ba autu kriminal no mos sira ne’ebé maka hetan ona kastigo tuir desizaun tribunal sei hetan liberdade. Hanesan ne’e PDHJ hanoin katak kontra ona prinsipiu estadu de direitu ne’ebé maka konsagra ona iha konstituisaun RDTL hanesan Lei inan. Tuir prinsipiu ne’e hateten katak ema hotu-hotu iha Lei nia oin hanesan no labele halo diskriminasaun ba ema ida. Labele hamosu fali lei oan ida mak kontradiz fali ho prinsipiu Lei inan nian, hatutan Provedór Interinu Dr. Amandio,”.

 Tuir PDHJ nia hanoin, karik Prezidente da Republika maka promulga lei ne’e entaun estadu Timor-Leste viola ona ninia Konstituisaun rasik no halo duni diskriminasaun.

Relasiona ho krize mak mosu iha tinan kotuk, PDHJ hanesan Instituisaun Nasionál Direitos Humanos mos prepara ona nia relatoriu no rekomendasaun. Relatoriu no rekomendasaun hirak ne’e sei hato’o ba Parlamentu Nasionál no mos orgaun de Estadu ne’ebé mak iha kompetensia hodi ezekuta rekomendasaun. Karik bainhira Prezidente da Republika promulga Lei ne’e, tuir PDHJ nia hanoin rekomendasaun husi Komisaun Inkéritu Internasionál no PDHJ nian sei la vale tan.

Persiza informasaun kontaktu

Lady Ximenes, Informasaun & Relasaun Públika PDHJ

No Telemovel 726 1843 ou Telp 333 1071

Notisia seluk

PDHJ ho PNTL Reforsa Kooperasaun hodi Avansa Direitus Umanus iha Timor-Leste

Díli, 27 abril 2026- Provedor ba Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, akompaña husi Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus, Maria Marilia...

SEANF Konvoka Enkontru Grupu Traballu Tékniku Dahuluk iha Kuala Lumpur, Foka ba DDH, Negósiu, no Justisa Klimátika

KUALA LUMPUR, 21–23 Abril 2026 – Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) realiza nia Enkontru Grupu Traballu Tékniku (TWG) dahuluk iha tinan 2026...

Provedór Timor-Leste Fahe Lisaun Husi Luta Iha Painel “Defende Defensor Sira”

Kuala Lumpur, 22 abril 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa Timor-Leste (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hato’o intervensaun pesoál ida ne’ebé forte...

Hametin Integridade iha Funsaun Públika: Instituisaun Kuadrilaterál Realiza Treinamentu Governasaun Di’ak no Anti-Korrupsaun ba Dirijente MCI

Díli, 15 abril 2026 – Ekipa Kuadrilaterál ne’ebé kompostu hosi Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Comissão Anti-Corrupção (CAC), Comissão da Função Pública...