Lautém, 26 juñu 2026 – Membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) na’in ruanulu resin haat—feto na’in 9 no mane na’in 15—ho susesu kompleta ona programa formasaun intensivu direitus umanus durante loron lima iha munisípiu Lautém, ne’ebé hala’o iha loron 22 to’o 26 juñu. Justisa (PDHJ), PNTL, no Unidade Asesoria Direitus Umanus Nasoins Unidas nian (UADU), ho objetivu atu reforsa konduta profisionál no obrigasaun konstitusionál atu respeita direitus umanus iha intervensaun aplikasaun lei hotu-hotu.
Provedór ba Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, dirije pesoalmente ba partisipante sira, hodi fundamenta formasaun ne’e nia baza maka konstituisaun nasaun. “Artigu 147 temi klaru katak prevensaun krime tenke respeita direitus umanus,” nia afirma. “Direitus umanus la’os Nasoens Unidas mak lori, nem PDHJ—ida ne’e mandatu konstitusional. Wainhira PNTL hala’o nia funsaun, tenki respeita nafatin direitus humanus.”
Provedór subliña katak PDHJ kaer mandatu konstitusionál atu halo monitorizasaun ba instituisaun públika hotu-hotu, inklui PNTL, FALINTIL-FFDTL, no Guarda Prizionál. Nia trasa pilar tolu kona-ba responsabilizasaun ba ofisiál polísia sira—responsabilidade profisionál, responsabilidade sosiál, no responsabilidade polítika—hodi husu ba ofisiál sira atu internaliza prinsípiu sira-ne’e iha sira nia knaar loroloron nian.
Reforsa orientasaun PDHJ nian, Komandante Polísia Munisípiu Lautém, Superintendente Xefe António Rego Fernandes, salienta valór prátika husi kursu atualizasaun ne’e. “Koñesimentu ne’e la okupa espasu,” nia hatete ba ofisiál sira. “Formasaun ne’e importante tebes atu ajuda imi hotu refreska imi nia koñesimentu. Violasaun sira ne’ebé akontese nu’udar responsabilidade pesoál. Esensial atu hatene konduta profisionál atu nune’e intervensaun sira bele tuir lei no respeita direitus umanus.”
Ajwa Petra asesora seniór ba Direitus Umanus mós dirije ba partisipante sira, hodi subliña papél krítiku polísia nian iha sosiedade demokrátiku ida. “Papél polísia nian maka fundamentál hodi mantein orden públika, garante seguransa komunidade nian, proteje vida no propriedade, no defende estadu direitu nian,” nia afirma. “Ida-ne’e maka responsabilidade esensiál sira ba polísia iha sosiedade demokrátiku ruma. Iha tempu hanesan, iha hala’o nia knaar sira tenke hala’o ho respeitu tomak ba direitus umanus, dignidade umanu, no prinsípiu sira legalidade nian, nesesidade, proporsionalidade, responsabilizasaun, no laiha diskriminasaun.”
Provedór mós aproveita oportunidade ne’e enfatiza dezafiu sistémiku sira ne’ebé maka polísia hasoru, liuliu prosesu rekrutamentu sira ne’ebé maka atraza. Nia fó sai katak nia komunika ona ho Ministériu Interiór hodi asegura kumprimentu ba ofisiál polísia sira-nia direitu profisionál, trasa ligasaun klaru entre apoiu institusionál no responsabilizasaun individuál. “Ita labele ezije atu polísia respeita direitus umanus, bainhira Estadu viola polísia nia direitu profisionál rasik”, nia afirma. “Obrigasaun PDHJ nian atu kontinua komunika ho parte relevante sira hodi rezolve ida ne’e.”
Provedór fó enfaze liu tan konaba Polisia sira atu kumpri prinsipiu konduta polísia nian hanesan, legalidade, proporsionalidade, responsabilizasaun, no nesesidade—kritériu sira ne’ebé nia hatete sei ajuda ofisiál sira atu atua ho responsabilidade no responsabiliza ho profisionál ba sira nia asaun sira.
Paralelu ho formasaun ne’e, Ajwa Petra husi UADU, akompaña husi Provedór, hala’o enkontru ketak ho Komandante Munisípiu Lautém. Diskusaun ne’e serve atu troka ideia no halibur feedback kona-ba formasaun direitus umanus ne’ebé la’o ona. Iha tempu hanesan, enkontru ne’e fornese plataforma advokasia ida atu inkorpora formasaun direitus umanus iha kurríkulu báziku PNTL nian—pasu krítiku ida atu garante programa nia sustentabilidade no haburas sentidu propriedade ne’ebé forte entre pesoál polísia sira.
Formasaun ne’ebé hala’o iha loron 22 to’o 26 juñu ne’e, reafirma PDHJ nia papél ativu iha mentorizasaun no monitorizasaun ba instituisaun seguransa públika sira, hodi garante katak protesaun direitus umanus la’ós de’it ezijénsia legál maibé prátika moris iha nivel polisiamentu hotu-hotu iha Timor-Leste.
This post is also available in: English


