Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Instituisaun Quadrilateral Sira Lansa Formasaun Lideransa Iha Manufahi Hodi Promove Boa Governasaun No Prevensaun Korrupsaun

Manufahi, 6 maiu 2025 – Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), iha parseria ho Komisaun Anti Korrupsaun (CAC), Komisaun Funsaun Públika (CFP), no Inspetór Jerál Estadu (IGE), ofisialmente lansa programa formasaun lideransa ba funsionáriu públiku sira iha Munisípiu Manufahi. Treinamentu ne’e halo parte iha Inisiativa Kuadrilaterál — esforsu hamutuk ida atu prevene no kombate korrupsaun, promove governasaun di’ak, no proteje direitus umanus iha administrasaun públika.

Iha ninia diskursu abertura, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ fó hanoin ba partisipante sira kona-ba papél vital husi funsaun públika. Hodi sita Samora Machel, nia lia-fuan, “Funsionáriu públiku sira maka servidór povu nian,” hodi subliña katak atu serbí públiku presiza fó prioridade ba devér duké benefísiu pesoál. “Atu sai atan ne’ebé di’ak, ema ida tenke sakrifika uluk no buka benefísiu depois – hala’o ita-nia devér molok reklama ita-nia direitu sira,” nia hatutan.

Nia mós hetan inspirasaun husi Papa Francisco, hodi hateten, “Sira ne’ebé la moris atu serbí, la serve atu moris.” Nia enkoraja funsionáriu públiku sira hotu atu haree sira nia papél la’ós de’it hanesan oportunidade serbisu, maibé hanesan parte ida hosi misaun sosiál ida ne’ebé boot liu atu serbí povu no nasaun.

Treinamentu ne’e dezeña atu harii kapasidade lideransa entre ofisiál públiku sira no fó hanoin ba sira kona-ba sira-nia responsabilidade étika. “Dala ruma ita kaer metin iha rutina sira, servisu segunda to’o sesta, no haluha tiha valor sira ne’ebé tuir loloos orienta ita, formasaun ne’e hanesan espasu ida atu halo reflesaun ba ita nia misaun, ita iha ne’e la’ós atu manan de’it saláriu, maibé atu tane aas interese públiku no promove justisa,” Provedór hateten.

Nia salienta katak governasaun di’ak no transparénsia esensiál ba atendimentu públiku no katak líder sira tenke komunika ho efetivu ho sira-nia ekipa. Nia enkoraja diretór sira atu aplika regra sira ho justu no konsidera sirkunstánsia sira hosi funsionáriu sira hanesan bainhira sira tarde tanba emerjénsia família nian ka moras molok aplika sansaun sira. “Regra sira ne’e importante, maibé nune’e mós ho justisa. Komunikasaun mak xave iha lideransa,” nia hateten.

Provedór realsa katak PDHJ nu’udar órgaun konstitusionál ne’ebé eziste atu salvaguarda sidadaun sira-nia direitu liuhosi simu no investiga keixa hasoru autoridade no instituisaun públika sira. “Ita-nia Konstituisaun, iha Artigu 6, trasa objetivu sira Estadu nian atu proteje soberania nasionál, garante direitu sira sidadaun hotu-hotu nian, promove valór demokrátiku sira, no garante partisipasaun populár hodi rezolve dezafiu nasionál sira hanesan pobreza.”

Nia hato’o apresiasaun ba kriasaun instituisaun sira hanesan PDHJ, CAC, CFP, no IGE, ne’ebé hala’o papél krítiku hodi tane aas integridade iha administrasaun públika. “Ita-nia polítiku sira foti desizaun ne’ebé loos hodi harii órgaun sira-ne’e. Hamutuk, ita garante katak desizaun governu nian no polítika públika sira serbí duni povu.”

Nia taka nia diskursu hodi fó hanoin ba ofisiál sira katak susesu iha administrasaun públika depende ba serbisu iha ekipa no komunikasaun. “Ita la hetan susesu mesak. Mezmu sira ne’ebé hamoos ami nia eskritóriu sira kontribui ba misaun. Bainhira komunikasaun la’o di’ak, ita bele tane aas governasaun di’ak. Karik ofisiál sira atua la justu, sidadaun sira iha direitu atu hato’o keixa. Keixa sira bele hato’o liuhosi ami nia delegasaun territoriál sira, email, ka diretamente ba PDHJ nia Diresaun Investigasaun no lei garante ida-ne’e.”

Treinamentu iha Manufahi marka esforsu kontínu iha Inisiativa Kuadrilaterál  atu hametin lideransa étika, transparénsia, no responsabilizasaun iha funsaun públika Timor-Leste nian tomak.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedór Hamutuk iha Selebrasaun Loron Mundiál Liberdade Imprensa nian: Reflete kona-ba ‘Jornalizmu Kauza sira-nian’ no Legadu Max Stahl no Jill Jolliffe nian

Dili, 3 Maiu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, partisipa hanesan oradór konvidadu iha serimónia komemorasaun Loron Mundiál...

Provedór-Adjuntu Reprezenta Timor-Leste iha Konsultasaun Rejionál AICHR kona-ba Direitus Umanus no Dezenvolvimentu

Kuala Lumpur, 28–29 abril 2025 — Provedór Adjuntu ba Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, partisipa nu'udar panelista iha Konsulta Rejionál sira Komisaun Intergovernamentál ASEAN nian...

PDHJ Partisipa Enkontru Grupu Traballu Tékniku SEANF iha Jakarta

Jakarta, Indonézia, 23–24 abril 2025 - Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) hamutuk ho reprezentante sira husi Sudeste Aziátiku partisipa iha Enkontru Grupu...

PDHJ no Komnas HAM Avansa Koperasaun Direitus Umanus Transfronteirisu

Jakarta, 24 Abril 2025 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) no Komisaun Nasionál Direitus Umanus Indonézia nian (Komnas HAM) foti pasu konkretu...
Skip to content