Dili, 27 janeiru 2026– Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hato’o diskursu abertura iha workshop loron tolu kona-ba Migrasaun no Direitus Umanus Internasionál iha semana ne’e. Eventu ne’ebé hala’o iha loron 27-29 janeiru 2026, iha Novo Turismo iha Dili, organiza hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun ho koordenasaun ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) no Universitas Kebangsaan Malaysia (UKM). Workshop ne’e marka pasu signifikativu ida hodi hametin Timor-Leste nia envolvimentu kona-ba asuntu rejionál sira hafoin nia adezaun nu’udar membru ASEAN Pleno iha Outubru 2025.
Iha ninia diskursu, Provedór enkuadra migrasaun nu’udar “istória umanu” fundamentál ida kona-ba esperansa no dignidade, enkuantu destaka mós realidade espesífiku Timor-Leste nian nu’udar nasaun orijen, tránzitu, no destinu. Nia salienta katak migrante sira hanesan titulár direitu no estadu hanesan portadór dever-nain, nune’e nia apela ba polítika sira ne’ebé konsentradu ba direitus umanus no hasa’e kooperasaun rejionál iha ASEAN nia laran. PDHJ envolve proeminente iha workshop ne’e, ho Provedór-Adjuntu ba Governasaun Di’ak, Rigoberto Monteiro, lidera sesaun ida kona-ba mekanizmu protesaun ba traballadór migrante sira husi perspetiva estadu, ASEAN, no Instituisaun Nasionál Direitus Umanus.
Ajenda komprensivu, ne’ebé lidera husi Profesór Dr. Andika Wahab husi UKM, kobre tema krítiku sira inklui vizaun jerál ida kona-ba paizajen migrasaun ASEAN nian, migrasaun traballu, migrasaun obrigatóriu, tráfiku umanu, no intersesaun migrasaun ho dezenvolvimentu. Workshop ne’e ho objetivu atu tradús koñesimentu ba reforma polítika konkreta no hametin kapasidade institusionál, partikularmente ba PDHJ, ne’ebé regularmente kaer keixa sira ne’ebé relasiona ho violasaun direitu traballadór migrante no mal-prátika iha rekrutamentu sira.
Workshop ne’e halibur funsionáriu PDHJ nomeadu hamutuk 22, ofisiál governu, diplomata, no parseiru dezenvolvimentu ba diskusaun interativu. Eventu ne’e hanesan plataforma ida atu hasa’e koordenasaun entre instituisaun nasionál sira no aliña governasaun migrasaun Timor-Leste nian ho kuadru sira ASEAN nian no padraun internasionál direitus umanus nian, hodi garante protesaun ba migrante sira-nia direitu nu’udar obrigasaun legál no imperativu morál ba nasaun.
This post is also available in: English


