JAKARTA, Indonézia, 17 Novembru 2025 – Ho konvite husi Komisaun Intergovernamentál ASEAN kona-ba Direitus Umanus (AICHR), Provedor ba Direitus Umanus no Justisa Timor-Leste, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, kontribui ba Diálogu Direitus Umanus ASEAN nian ba dala VII iha loron 17 novembru 2025.
Diálogu Direitus Umanus ASEAN nian ba dala 7 nu’udar enkontru ho nivel aas, dedikadu de’it ba membru sira, ne’ebé dezeña nu’udar plataforma ida ba Estadu-membru ASEAN nian atu fahe progresu, dezafiu sira, no prátika di’ak liu iha promosaun no protesaun direitus umanus. Diálogu 2025 nian hatudu diskusaun sira ne’ebé foka ba Negósiu no Direitus Umanus, Direitus Umanus no Ambiente, no Fraude Online no Tráfiku-Umanu.
Nu’udar parte interesada konvidadu, Provedór Guterres fornese hanoin sira ne’ebé krusiál, iha sesaun # 3 kona-ba Prespetiva Parte Interesada (Stakeholders’ views). Nia elojia Diálogu nia formatu ne’ebé foka, hodi hateten katak inklui Instituisaun Nasionál sira Direitu Umanu nian (NHRIs) maka “fundamentál” atu transforma diskusaun ba asaun ne’ebé efetivu.
Husi esperiénsia PDHJ nian, Provedor destaka área xave tolu:
- Negósiu & Direitus Umanus: Nia defende kriasaun urjente Planu Asaun Nasionál ida hodi taka lakuna entre atividade ekonómika no direitu komunidade nian.
- Direitus Umanus & Ambiente: Nia identifika ida-ne’e hanesan kestaun emerjente krítiku ida ne’ebé fó impaktu diretamente ba direitu sira ba saúde no ai-han.
- Bosok & Tráfiku Online: Nia subliña nesesidade ba resposta ida ne’ebé foka ba protesaun no justisa ba vítima, hodi fó avizu hasoru penalizasaun ba ema vulneravel sira.
Provedór nia intervensaun subliña PDHJ nia papél hodi fornese análize independente tantu ba órgaun estadu no rejionál sira, hodi garante katak diálogu direitus umanus lori ba protesaun tanjível ba povu Timor-Leste no ASEAN.
This post is also available in: English


