Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

GANHRI Husu Integrasaun Direitus Umanus iha Negosiasaun Klimátika COP 29

Baku, Azerbaijaun, Novembru 2024Aliansa Globál Instituisaun Nasionál Direitus Umanus nian (GANHRI) fó sai ona karta aberta ida ne’ebé maka’as hodi husu ba líder globál sira atu integra direitus umanus iha negosiasaun internasionál sira kona-ba klima iha COP 29. GANHRI, ne’ebé reprezenta Instituisaun Nasionál Direitus Umanus hamutuk 120 ( NHRIs) iha mundu tomak, husu ba Estadu Partisipante sira ba Konvensaun Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Mudansa Klimátika (UNFCCC) no Akordu Paris nian atu asegura katak polítika klimátika sira respeita, proteje, no promove direitus umanus ba ema hotu.

Enkuantu mudansa klimátika kontinua ameasa moris, subsisténsia, no ambiente sira iha mundu tomak, GANHRI subliña nesesidade urjente ba estadu sira atu kumpre sira nia obrigasaun direitus umanus no asegura katak asaun klimátika la’ós de’it efetivu maibé mós ekuitativu. Organizasaun ne’e subliña katak mudansa klimátika afeta desproporsionalmente grupu vulneravel sira, inklui feto sira, ema indíjena sira, minoria sira, no ema sira ho defisiénsia.

Ezijénsia Xave sira husi GANHRI ba COP 29:

1. Prioritiza Direitus Umanus iha Finansa Klimátika

GANHRI husu ba nasaun dezenvolvidu sira atu kumpre sira nia obrigasaun liuhosi estabelese Objetivu Kuantifikadu Koletivu Foun (NCQG) ne’ebé haree ba nesesidade sira hosi sira ne’ebé afetadu liu hosi mudansa klimátika. Ida-ne’e inklui asegura katak finansiamentu klimátiku to’o ba komunidade sira ne’ebé vulnerável liuhosi mekanizmu sira ne’ebé transparente no responsabiliza, enkuantu mós halakon gradualmente subsídiu sira ba kombustível fósil sira.

2. Hasa’e Esforsu Mitigasaun ho Foku ba Direitus Umanus

Atu limita akesimentu globál ba 1.5°C, GANHRI husu ba nasaun sira atu hasa’e sira nia Kontribuisaun Nasionál Determinadu (NDCs) ho kompromisu espesífiku sira bazeia ba direitus umanus. NDC sira tenke inklui salvaguarda sira atu proteje komunidade vulneravel sira, no NHRI sira tenke hala’o papél ativu ida iha monitorizasaun no advokasia ba kompromisu sira-ne’e.

3. Harii Fundu Justu ba Lakon no Estragus

GANHRI husu ba operasionalizasaun Fundu Lakon no Estragus ida ne’ebé sentradu iha direitus umanus no inkluzivu. Fundu tenke fó prioridade ba komunidade sira ne’ebé afetadu liu no kaer metin prinsípiu sira responsabilidade no transparénsia nian iha alokasaun rekursu sira.

4. Avansa Esforsu Adaptasaun ne’ebé Proteje Komunidade Hotu

GANHRI subliña importánsia atu adapta ba impaktu klimátiku sira enkuantu asegura katak polítika adaptasaun sira respeita direitus umanus. Direitu sira hosi sira ne’ebé afetadu liu hosi mudansa klimátika, inklui ema indíjena sira, feto sira, no grupu marjinalizadu sira, tenke sai sentru hosi estratéjia adaptasaun sira.

5. Garante Partisipasaun Seguru ba Defensór Direitus Umanus

Papel defensór direitus umanus nian, liuliu sira ne’ebé defende justisa klimátika, tenke hetan protesaun. GANHRI husu ba partisipasaun seguru, inkluzivu, no nakloke iha negosiasaun klimátika, hodi husu ba estadu sira atu asegura katak defensór sira bele hala’o sira nia serbisu lahó tauk ba vingansa ka prejuízu.

Apoia Direitus Umanus iha Krize Klimátika

GANHRI nia karta subliña katak impaktu direitus umanus husi mudansa klimátika inklui violasaun ba direitu ba moris, ai-han, bee, saúde, no ambiente ne’ebé moos. Grupu vulnerável sira, hanesan komunidade sira ho rendimentu ki’ik, ema katuas-ferik sira, no defensór direitus umanus ambientál sira, hetan afetadu desproporsionál. Atu rezolve dezafiu sira-ne’e, GANHRI husu atu prinsípiu sira direitus umanus nian orienta polítika sira klimátika nian iha nivel hotu-hotu.

Enkuantu COP 29 konvoka, GANHRI reafirma ninia kompromisu atu apoia tradusaun obrigasaun direitus umanus nian ba asaun klimátika. Organizasaun prontu atu kolabora ho governu sira, sosiedade sivíl, no komunidade sira ne’ebé hetan impaktu hodi asegura katak asaun klimátika respeita direitu no dignidade ema hotu nian.

Konkluzaun

GANHRI husu ba partisipante hotu-hotu COP 29 nian atu foti desizaun sira ne’ebé brani, no orientadu ba direitus umanus iha sira nia negosiasaun klimátika. Organizasaun ne’e subliña nesesidade krítiku ba estadu sira atu serbisu ho NHRI sira no sosiedade sivíl hodi monitoriza, relata, no asegura katak asaun sira klimátika nian inkluzivu no bazeia ba direitu sira. GANHRI nafatin iha kompromisu atu apoia esforsu sira hodi rezolve krize klimátika liuhosi lente direitus umanus nian.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Hametin Direitus Umanus: Provedór Hasoru Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL

Díli, 14 agostu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan,” foin lalais ne’e hasoru malu ho Xefe Estadu Maiór...

PDHJ Husu Revizaun ba Kritériu Diskriminatóriu iha Rekrutamentu Formasaun Membru PNTL 2025

KOMUNIKADU BA IMPRENSA                                                                                             14 agostu 2025 Díli, Timor-Leste –Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) hato’o apresiasaun ba inisiativa Governu hodi rekruta membru foun Polísia Nasionál Timor-Leste...

PDHJ no MAE Fasilita Treinamentu Loron Tolu Ba Líder Komunitáriu sira iha Munisípiu Bobonaro

Maliana, 12–14 agostu 2025 – Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), ho kolaborasaun ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), hala’o formasaun no sennsibilizasaun durante loron...

Unifika Persesaun: PDHJ Realiza Orientasaun Estratéjiku ba Ekipa Lideransa Foun Sira

Dili, 4–5 Agostu 2025 –Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) hala’o enkontru orientasaun loron rua iha CNC Balide ba nia Sekretáriu Ezekutivu, Diretór Nasionál...
Skip to content