Kuala Lumpur, 28–29 abril 2025 — Provedór Adjuntu ba Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, partisipa nu’udar panelista iha Konsulta Rejionál sira Komisaun Intergovernamentál ASEAN nian kona-ba Direitus Umanus (AICHR) ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur, Malázia. Reprezenta Timor-Leste iha ninia kapasidade hanesan Observadór ba AICHR, Monteiro hamutuk ho oradór distintu sira no parte interesada rejionál sira iha diskusaun sira kona-ba avansa direitus umanus liuhosi dezenvolvimentu inkluzivu no kooperasaun iha ASEAN nia laran.
Konsulta sira-ne’e, ne’ebé hala’o tuituir malu, inklui:
- Konsulta AICHR ba dala 2 kona-ba Direitus Umanus ba Dezenvolvimentu hodi Hasa’e Komunidade ASEAN, ne’ebé hala’o iha loron 28 fulan-Abril tinan 2025, no
- Konsulta Rejionál AICHR nian hodi Apoia Dezenvolvimentu AICHR nia Planu Serbisu Tinan Lima nian (2026–2030), hala’o iha loron 29 fulan-abril tinan 2025.
Eventu rua ne’e organiza iha liña ho Vizaun Komunidade ASEAN 2045 no serve atu aprofunda diálogu kona-ba asuntu rejionál krítiku sira hanesan realizasaun Artigu 35 Deklarasaun Direitus Umanus ASEAN nian (AHRD), envolvimentu parte interesada sira, no formasaun ajenda direitus umanus estratéjiku no inkluzivu ba tinan sira tuirmai.
Nu’udar panelista iha Sesaun 3: “Avansa Envolvimentu Parte Interesada no Kooperasaun Direitus Umanus Rejionál”, Monteiro fahe hanoin kona-ba oinsá AICHR nia serbisu iha futuru bele reflete Timor-Leste nia prioridade direitus umanus, ne’ebé inklui hametin governasaun demokrátiku, promove inkluzaun sosiál, hasa’e direitu feto sira-nian no grupu vulneravel no garante dezenvolvimentu ne’ebé ekuitavel iha área rurál sira. Nia subliña importánsia husi envolvimentu lalais no inkluzivu Timor-Leste nian iha diálogu rejionál sira no enkoraja AICHR atu fasilita oportunidade sira ba kooperasaun ho instituisaun nasionál sira hanesan Gabinete Proveóor ba Direitus Umanus no Justisa (PDHJ).
Iha ninia intervensaun, Monteiro destaka mós relevánsia atu inkorpora Timor-Leste nia esperiénsia sira iha AICHR nia korrente serbisu temátiku sira, no husu atu iha mekanizmu forte liután ba partisipasaun sosiedade sivíl no aprendizajen entre maluk sira iha ASEAN tomak. Nia defende liután kolaborasaun institusionál no kapasitasaun hodi prepara Timor-Leste ba integrasaun tomak iha enkuadramentu direitus umanus ASEAN nian.
Konsultasaun rejionál ne’e halo parte iha inisiativa kolaborativa ida ne’ebé lidera hosi Malázia, Tailándia, Indonézia, PDR Laos, no Singapura, no halo parte iha prosesu formál atu dezenvolve Planu Servisu Tinan Lima AICHR nian (2026–2030), ne’ebé hein atu adota iha meadu 2025. Prosesu ida-ne’e tuir revizaun komprensivu ida ba planu serbisu atuál (2021–2025) no hakarak atu integra kestaun sira direitus umanus nian ne’ebé transversál hanesan igualdade jéneru, direitu dijitál sira, justisa ambientál, no dezenvolvimentu sustentável iha ajenda estratéjiku ASEAN nian.
This post is also available in: English