JAKARTA, Indonesia, 26-27 janeiru 2026 -Husi loron 26-27 Janeiru 2026, Komisaun Intergovernamentál ASEAN kona-ba Direitus Umanus (AICHR) realiza Diálogu rejionál daruak kona-ba Direitus Umanus no Polisiamentu iha Jakarta, Indonézia. Entre oradór distintu sira maka Rigoberto Monteiro, Provedór Adjuntu Direitus Umanus no Justisa. Partisipa virtualmente iha sesaun abertura, Monteiro kontribui ba diskusaun fundamentál sira kona-ba padraun direitus umanus internasionál, enkuadramentu legál nasionál no dezafiu prátiku sira kona-ba integra abordajen sira ne’ebé bazeia ba direitu sira iha polisiamentu iha ASEAN tomak.
Iha ninia aprezentasaun, Monteiro aprezenta PDHJ nia serbisu estratéjiku hodi promove direitus umanus no governasaun di’ak, subliña ninia papél hodi harii konfiansa públiku liuhosi envolvimentu komunidade. Nia detallu kona-ba PDHJ nia inisiativa sira kapasitasaun nian, hodi nota katak dezde 2015, instituisaun ne’e fó ona formasaun ba ofisiál Polísia Nasionál liu 729 kona-ba prinsípiu direitus umanus. Adisionalmente, PDHJ hala’o monitorizasaun regulár ba fatin detensaun no eventu públiku sira hodi prevene violasaun no trata keixa públiku sira—65 ne’ebé, entre 2015 no 2025, involve polísia no forsa defeza, dala barak kona-ba alegasaun tortura ka tratamentu aat/kruel.
Monteiro mós aborda dezafiu sira ne’ebé la’o daudaun, inklui interferénsia polítika, influénsia hosi grupu arte marsiál sira no veteranu sira iha serbisu polísia nian no instánsia sira iha ne’ebé pesoál seguransa sira envolve diretamente iha violénsia hasoru komunidade sira. Nia husu atu hasa’e apoiu rejionál, husu ba AICHR atu fasilita Timor-Leste nia integrasaun kompletu liután iha mekanizmu direitus umanus ASEAN nian, aliña programa temátiku sira ho prioridade nasionál sira hanesan kombate tortura, no promove aprendizajen kolaborativu no kolaborasaun institusionál.
Haree ba oin, Provedór-Adjuntu subliña PDHJ nia asaun sira iha futuru, ne’ebé inklui hametin kapasidade investigasaun ba keixa sira hasoru polísia, revee akordu kooperasaun ho polísia nasionál, no halo advokasia ba ratifikasaun Protokolu Fakultativu hasoru Tortura. Ninia partisipasaun subliña Timor-Leste nia envolvimentu proativu, maibé evolui, iha diálogu rejionál direitus umanus nian no destaka viajen kompartillada ASEAN nian ba polisiamentu ne’ebé tane aas dignidade, responsabilizasaun no konfiansa públiku.
This post is also available in: English


