Dili, 14 Janeiru 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa nian iha loron 14 fulan janeiru simu delegasaun ida ne’ebé reprezenta vítima sira hosi Estadu Chin, Myanmar, ne’ebé lidera hosi Salai Za Uk, Diretór Ezekutivu hosi Organizasaun Direitus Umanus Chin (CHRO). Delegasaun ne’e inklui mós Michael Hearn, Xefe Investigasaun iha CHRO, Chris Gunness, Diretór Projetu Responsabilidade Myanmar nian, no reprezentante legál sira hosi Da Silva Teixeira & Associados, inklui Nuno Marrazes. Enkontru ne’e foka ba informasaun kona-ba alegasaun violasaun direitus umanus ne’ebé afeta komunidade minoria sira iha Myanmar, partikularmente iha Estadu Chin.
Iha enkontru ne’e, Provedoór subliña katak diskusaun no envolvementu iha asuntu direitus umanus iha nasaun seluk la’ós naha todan ida ba PDHJ ka ba Timor-Leste. Maibé, sai nu’udar lembransa importante kona-ba solidariedade internasionál ne’ebé Timor-Leste rasik hetan durante nia luta naruk ba ukun rasik-an. Nia hato’o apresiasaun ba delegasaun ne’ebé fahe sira-nia preokupasaun no reafirma PDHJ nia pozisaun nakloke karik ekipa ne’e deside atu hatama kazu ba Tribunál Rekursu Timorense. Provedór mós subliña PDHJ respeitu tomak ba independénsia órgaun judisiáriu no subliña katak kualkér desizaun tribunál nian tenke respeita no halo tuir.
Provedór subliña liután importánsia atu garante katak alegadu vítima sira violasaun direitus umanus nian iha asesu ba dalan legál sira ne’ebé apropriadu hodi buka lia-loos no justisa. Nia subliña valór kooperasaun no diálogu internasionál hodi rezolve situasaun direitus umanus ne’ebé kompleksu, tuir padraun no konvensaun direitus umanus internasionál ne’ebé Timor-Leste ratifika ona. Hanoin hikas Timor-Leste nia esperiénsia rasik kona-ba hetan benefísiu husi solidariedade internasionál iha pasadu, Provedór reafirma PDHJ nia kompromisu atu apoia esforsu sira ne’ebé promove responsabilizasaun, estadu direitu no protesaun ba direitus umanus.
This post is also available in: English


