Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Apela ba Unidade Nasionál no Direitu ba Rai iha Semináriu Rejionál Oé-Cusse

Iha loron 24 fulan-agostu tinan 2024, Provedór Direitus Umanus no Justisa Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ sai oradór iha semináriu rejionál ida iha Oé-Cusse ho tema, “Rona Povu Oé-cusse nia Lian kona-ba Direitu ba Rai iha Naktuka.” Semináriu ne’e ho objetivu atu informa ba públiku kona-ba disputa rai ne’ebé la’o daudaun no nia impaktu potensiál ba komunidade. Provedór aborda kona-ba “Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) nia Perspetiva kona-ba Violasaun Direitus Umanus relasiona ho Kazu Naktuka.”

Durante semináriu, Provedór subliña katak kualkér desizaun polítika kona-ba Naktuka tenke fó prioridade ba direitu ekonómiku, sosiál, no kulturál povu Naktuka nian. Nia afirma katak negosiasaun ho Indonézia kona-ba demarkasaun fronteira nian tenke bazeia ba direitu sira-ne’e.

“Poder Koloniál sira istórikamente demarka fronteira sira bazeia ba mota no foho sira, la konsidera povu. Agora, nu’udar estadu demokrátiku, Timor-Leste tenke garante katak ita-nia povu nia aspirasaun orienta desizaun polítika kona-ba markasaun fronteira nian,” afirma Provedór Guterres.

Provedór destaka liután katak kestaun Naktuka la’os de’it sai preokupasaun lokál ka rejionál, maibé reprezenta dezafiu nasionál ida. Nia subliña unidade Timor-Leste nian hodi invoka liafuan sira husi Prezidente Nicolau Lobato, ne’ebé defende unidade nasionál. “Hanesan uluk Nicolau Lobato dehan, husi Lautem to’o Oé-Cusse, no husi Jaco to’o Ataúro, Timor-Leste nasaun ida de’it no povu ida de’it. Ita-nia fronteira sira tenke reflete unidade ida-ne’e, no área Naktuka nian maka parte integrante ida hosi ita-nia nasaun unifikadu,” Provedór afirma.

Nia realsa tan katak desizaun kona-ba rai ne’e maski ki’ik metru ida ka rua ne’e asuntu estadu nian. Desizaun sira hanesan ne’e envolve Governu, Prezidente, Parlamentu Nasionál, no judisiáriu. Provedór husu partisipasaun publiku iha prosesu hirak ne’e.

Reprezentante sira iha semináriu ne’e, inklui Deputadu Parlamentu Nasionál Joaquim dos Santos Boraluli no eis Primeiru-Ministru Mari Alkatiri, refleta katak luta ba Naktuka ne’e kestaun nasionál, la’ós limita de’it ba povu Oé-Cusse.

Semináriu ne’e konklui ho deklarasaun konjunta ne’ebé asina husi grupu oioin, inklui Komunidade Afetadu Naktuka, lider komunitária, estudante universitáriu, organizasaun sosiedade sivíl, no juventude Oé-Cusse. Komunikadu ne’e afirma sira nia kompromisu katak Naktuka ne’e 100% soberania Timor-Leste nian tuir orden konstitusionál no sira nia determinasaun atu proteje rai ektare 270 ne’ebé iha disputa.

Semináriu ne’e hala’o iha Salaun Parókia Nunbei Oé-Cusse no organiza hosi Rede Ba Rai ho kolaborasaun ho organizasaun sosiedade sivíl rejionál no nasionál, inklui komunidade agrikultór lokál sira.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedór-Adjuntu Kontribui Iha Konsultasaun AICHR kona-ba Índise Direitus Umanus ASEAN

Tangerang, Indonézia, 29 jullu 2026 – Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Rigoberto Monteiro, partisipa nu’udar oradór iha Konsultasaun...

PDHJ Partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku SEANF ba Daruak hodi Avansa Kooperasaun Direitus Umanus Rejionál

Kuala Lumpur, Malázia, 21–23 jullu 2026 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku Daruak (TWG) hosi Fórum...

Provedór Lansa Konstrusaun Muru Protesaun ba Edifísiu PDHJ Delegasaun Territoriál Same

Same, Manufahi, 21 lullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luis Marçal...

PDHJ Submete Relatóriu Independente Timor-Leste ba Siklu Dahaat Revizaun Periódika Universál

Dili, 17 jullu 2026 –Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) ofisialmente submete relatóriu parte interesada independente ba Konsellu Direitus Umanus Nasoins Unidas nian ba...