Dīli, 2 juñu 2026 – Komemorasaun Loron Nasionál Funsaun Públika 2026 ofisialmente loke ho eventu desportivu lubuk ida iha Kampu Futeból Mini Lecidere. Serimónia abertura ne’e lidera husi koperasaun husi instituisaun estadu prinsipál haat: Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Komisaun Funsaun Públika (CFP), Komisaun Anti Korrupsaun (CAC), no Inspesaun Jerál Estadu (IGE). Eventu ne’e hahú ho mini jogu futeból, inklui jogu entre PDHJ ho Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL), no mós jogu feto nian entre PDHJ ho Ministériu Negósiu Estranjeiru n ooperasaun (MNEC). Atividade sira sei kontinua ho basketebol, voleibol, asaun sosiál, no eventu kulturál sira, to’o serimónia enserramentu nian iha loron 4 fulan-setembru tinan 2026, iha Gleno.
Provedór Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” subliña katak selebrasaun ne’e la’ós de’it serimónial maibé sai hanesan momentu krítiku ba reflesaun públika. “Objetivu maka atu kuda ba funsionáriu públiku sira pratika unidade, saudavel, solidáriu, no profisionál ho konxiénsia nasionál ne’ebé forte no reziliente,” nia afirma. Nia dezafia persesaun komún katak servisu públika dala barak liu liga de’it ho saláriu, pensaun, ka priviléjiu sira, hodi deklara katak servisu públika maka “mákina moris Estadu nian”. Tema ne’ebé hili ba 2026 “servisu públiku ne’ebé asesivel, responsivu, transparente, justu no efetivu” ténke sai hanesan matadalan sentrál ba introspesaun, hodi garante katak funsionáriu sira fila fali ba sira nia ministériu ho enerjia foun no kompromisu ba sira nia devér juramentu nian atu serbí sidadaun hotu-hotu lahó diskriminasaun.
Iha mensajen xave ida ba funsionáriu públiku sira, Provedór subliña katak sira-nia papél la’ós de’it empregu maibé kontratu ida atu garante nasaun nia futuru. Nia fó hanoin katak previlejiu tebes ba sira ne’ebé selesionadu atu sai nu’udar funsionariu públika husi sidadaun millaun 1.3 resin, tanba ema barak seluk la hetan oportunidade no no sira serbisu nu’udar vendedór ambulante ka traballadór sira lahó garantia estadu nian ne’ebé hanesan. Tanba ne’e nia husu ba ofisiál sira atu husik hahalok diskriminatóriu ka arogante ruma no abandona ego pesoál, setoriál ka diretorial ne’ebé maka difikulta kooperasaun inter-institusionál. Aleinde ne’e, nia husu atu foku foun ida ba pontualidade, transparénsia, no governasaun di’ak, uza desportu hanesan metáfora ida ba serbisu iha ekipa, pasiénsia, no integridade hodi defende instituisaun estadu nian.
Reprezenta Governu, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias, reforsa importánsia funsionáriu públiku nian iha konstrusaun nasaun. Nia esplika, atendimentu públiku ne’ebé asesivel tenke to’o ba sidadaun sira ne’ebé iha área remota, la’ós de’it sira ne’ebé iha kapitál, uza dijitalizasaun hodi hamenus distánsia no burokrasia. Kona-ba responsivu, nia husu ba prestasaun servisu ne’ebé lalais, kompaixaun, no transparente, ne’ebé nia deskreve hanesan “ai-moruk atu kura moras korrupsaun nian.” Dias afirma “laiha fatin ba korrupsaun polítika, favoritizmu, nepotizmu, ka forma diskriminasaun ruma” iha funsaun públika nia laran. Eventu ne’e hetan partisipasaun másimu hosi ministériu oioin, hatudu envolvimentu institusionál ne’ebé forte.
This post is also available in: English


