Sesaun ne’e halibur mós oradór proeminente sira inklui Wahyudi Djafar, Diretór Ezekutivu Obra Polítika Katalizadór nian, no Datuk Mariati Robert, Vise-Prezidente Komisaun Direitus Umanus Malázia nian (SUHAKAM), fasilita diskusaun dinamiku ida kona-ba risku dijitál ba feto, labarik no komunidade marjinalizadu.
Hanesan oradór xave iha painél, Guterres enkuadra dezafiu prinsipál, hodi afirma, “Iha era dijitál, vulnerabilidade hanesan espektru ida, la’ós kategoria fixu ida.” Nia ilustra ida ne’e hodi kontrasta akontesementu scam AI ida ne’ebé sofistikadu ne’ebé halo fraude ba CEO Reinu Unidu nian ho eskema WhatsApp kruél ida ne’ebé esplora kaben-na’in ida ho rendimentu ki’ik iha Índia. “Farma hosi predadór dijitál bele sai hanesan AI ida ne’ebé kompleksu ba CEO ida, ka bosok simples ida, kruél iha WhatsApp ba família kiak ida”, nia subliña, hodi argumenta katak defeza sira tenki sai universál no alvu.
Nia intervensaun trasa “arkitetura” ida ne’ebé komprensivu ba protesaun, harii iha pilar krítiku haat: Privasidade no Protesaun Dadus ne’ebé forte, protesaun hosi Violénsia Online no Abuzu, Inkluzaun no Asesu Dijitál, no guarda hasoru Diskriminasaun Algorítmiku.
Realsa kontestu Timor-Leste nian, Guterres hatudu ba paradoksu krítiku ida: “velosidade ne’ebé maka’as hosi adosaun dijitál sira ultrapasa ami nia investimentu iha infraestrutura fundamentál IT nian.” Nia fó hanoin, “Ami koko atu harii auto-estrada enkuantu karreta sira halai daudaun ona,” husik hela utilizadór internet sira hetan espozisaun no vulneravel.
Iha nia intervensaun ne’e, Guterres partilla avansu legál boot ida husi PDHJ ba Pedidu Fiskalizasaun Abstrata Por Omisaun PDHJ ba aujensia Lei Protesaun Dadus , iha ne’ebé Tribunál Rekursu deklara ona katak auzénsia hosi lei protesaun dadus nian hanesan “omisaun inkonstitusionál ida”, hodi kria mandatu konstitusionál ida ba lejizlasaun komprensivu.
Konklui ho apelu ida ne’ebé maka’as ba asaun, Guterres insisti katak “Halai ka se’es husi realidade ne’e, la’ós opsaun ida”, no husu ba kooperasaun rejionál boot liu liuhosi SEANF hodi harii “paktu ida hosi solidariedade dijitál”.
Kontribuisaun komprensivu husi panelista sira kontribui diretamente ba konferénsia nia atinjimentu xave sira: adosaun Deklarasaun Konjunta SEANF ida kona-ba Protesaun Direitus Umanus iha Espasu Dijitál, reforsa kompromisu NHRIs Sudeste Aziátiku nian atu rezolve dezafiu emerjente sira-ne’e ho koletivu.
Kona-ba SEANF:
Fórum Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Nasionál Ázia Sudeste (SEANF) hanesan plataforma rejionál ida ne’ebé kompostu husi Instituisaun Nasionál Direitus Umanus husi Sudeste Aziátiku, dedikadu atu promove no proteje direitus umanus liuhosi kooperasaun, diálogu, no partilla prátika di’ak ba malu.
This post is also available in: English


