Díli, 30 outubru 2025 — Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, akompaña husi Provedóra-Adjunta Direitus Umanus, Maria Marilia da Costa, simu delegasaun estudante sira husi Estudantes Universidade Timor-Leste (EUTL) iha edifisiu sentrál PDHJ ni’an. Enkontru ne’e ho objetivu atu ko’alia kona-ba asuntu importante balun ne’ebé UETL hato’o durante sira-nia manifestasaun iha fulan setembru.
Durante enkontru, reprezentante sira EUTL nian aprezenta pontu xave oioin ba diskusaun, inklui kontinuasaun ba debate kona-ba Lei Manifestasaun (Lei nú. 1/2006 loron 8 fulan-fevereiru)—liuliu Artigu 5, ne’ebé restrinje manifestasaun iha raiu metru 100 hosi edifisiu sede órgaun soberania nian, rezidénsia ofisiál titulár órgaun soberanian nian, instalasaun militár no militarizada, estabelesimentu prizionál, sede reprezentasaun diplomátika no konsulár no sede partidu polítiku. Estudante sira hato’o liután preokupasaun sira kona-ba Lei No.7/2025, 29 Setembru 2025, ne’ebé revoga pensaun mensál vitalísia ba eis-membru sira hosi órgaun soberanu sira, hodi husu PDHJ nia hanoin kona-ba ninia ezekusaun no papél fiskalizasaun konstitusionál instituisaun nian tuir Artigu 150 hosi Konstituisaun.
Nu’udar resposta, Provedór Guterres hato’o apresiasaun ba UETL nia movimentu ne’ebé organizadu no pasífiku, hodi subliña katak juventude no estudante sira istórikamente sai nu’udar ajente vital ba transformasaun nasionál. Nia elojia sira nia hanoin krítiku no enkoraja sira atu nafatin vijilante no envolve nu’udar “lian no konxiénsia” sosiedade nian, hodi ajuda halo balansu ba prosesu polítiku sira liuhosi partisipasaun sívika.
Provedór mós aproveita informa ba estudante sira kona-ba Konstituisaun Artigu 27, ne’ebé define PDHJ nu’udar órgaun independente ida ne’ebé responsavel atu atende sidadaun sira-nia keixa hasoru autoridade públika sira, asegura legalidade asaun administrativa sira, no inisia prosesu sira atu haburas fali justisa. Nia subliña, enkuantu PDHJ la kaer podér foti desizaun, bele fó sai rekomendasaun ba autoridade kompetente sira no hetan kbiit atu halo Revizaun Abstrata ba Konstitusionalidade hanesan prevee iha Artigu 150.º.
Guterres konfirma liu tan katak, PDHJ simu ona keixa husi sidadaun sira kona-ba revogasaun lei pensaun vitalisia. Hodi atua tuir ninia mandatu konstitusionál, PDHJ hatama ona pedidu ida ba revizaun konstitusionál abstrata ba Tribunál Rekursu iha loron 24 outubru 2025. Nia klarifika katak PDHJ nia papél la’ós atu determina se lei ida konstitusionál ka lae—autoridade ne’e iha de’it Tribunál Rekursu. “Iha estadu direitu demokrátiku, desizaun Tribunál nian maka finál no vinkulativu, no sidadaun hotu-hotu tenke respeita ida-ne’e,” nia afirma.
Hafoin diskusaun ne’e, portavós UETL hato’o apresiasaun ba PDHJ nia transparensia no kompromisu, hodi afirma katak korpu estudante sei kontinua akompaña desizaun Tribunál nian kona-ba asuntu ne’e.
This post is also available in: English


