Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp

primeiraves pdhj hato’o relatoriu ba komite cedaw

Data, 28-07-2009

Iha loron 30 jullu 2009 PDHJ sei entrega relatoriu ba komite CEDAW. Relatoriu ne’e sei intrega direitamente husi Provedor Dr Sebastião Dias Ximenessei ba komite CEDAW iha Nove Yorke.

Liu husi enkontru  ne’e Provedor sei hato’orelatoriu ba komite CEDAW kona-ba Feto vitima ba kazu violensia seksual iha tempu okupasaun rejime militar Indonesia. Parte segundu kona-ba rezultadu monitorizasaun PDHJ nian iha detensaun Polisia Distritu Dili no iha prizaun Gleno’ hateten Dr. Amandio de Sá Benevides, Provedor Interino”.

“PDHJ konkorda hodi hakerek no hato’o issu rua ne’e ba komite CEDAW tanba issu rua ne’e refleta duni situasaun atual nune’e mos issu rua ne’e Governu TL no NGO la mensiona. Nune’e mós realidade hatudu katak, feto 853 mak sai vitima ba kazu violensia seksual iha tempu okupasaun rejime militar Indonesia seidauk hetan justisa formal no reparasaun” hatutan Dr. Amandio.

Liu tan Dr. Amandio haktuir katak “haree husi assuntu rua ne’ebé iha mak PDHJ hato’o rekomendasaun balun hanesan, husu ba komite CEDAW atu ejiji ba orgaun soberanu TL hodi halo lalais lei ba programa reparasaun nasional ba vitima inklui rekomendasaun CVA nian hodi fo asistensia psiko-sosial ba vitima durante konflito. Husu ba komite CEDAW bele hato’o ba unidade justisa Transtisional Nasoens Unidas (HRUTJ) atu halo lei ba reparasaun no hari’i instituisaun ida hodi haree kazu ema sira ne’ebé lakon durante konflitu”.

 Entertantu iha sorin seluk PDHJ husu katak governu Timor-Leste iha obrigasaun atu hadi’ia saneamentu iha fatin detensaun ne’ebé aat, governu liu husi ministeriu justisa iha obrigasaun atu fahe informasaun kona-ba lei no direitos humanos iha prizaun no ministeriu justisa iha dever atu sosializa lei sira ne’ebé mak iha ba populasaun sira to’o iha aria rural” dehan Dr. Amandio.

Tuir Paris Principle katak PDHJ nu’udar Instituisaun Nasionál Direitos Humanos iha knaar no responsablidade atu promove no proteje direitus humanos sidadaun hotu-hotu nian, temi iha Konstituisaun da Republika no mós konvensaun internasionál sira ne’ebé nasaun Timor-Leste ratifika ona. Tanba ne’e hafoin Timor-Leste ratifika CEDAW iha loron 16 Maiu 2003 no PDHJ hala’o ninia knaar durante tinan haat nia laran  mak foin dahuluk PDHJ hato’o relatóriu ba Komite CEDAW.

Persiza informasaun Kontaktu

Lady Ximenes

Informasaun & Relasaun Públika PDHJ

Telemovel 730 4260 ou 333 1071

Notisia seluk

PDHJ Subliña Lakuna Direitu Dijitál Timor-Leste nian ba GANHRI 2026 iha Jenebra

Jeneva, 1 abríl 2026 – Provedór Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Timor-Leste, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”, ho...

Instituisaun Nasionál Direitus Umanus Unidu hodi Ezije Governasaun Dijitál ne’ebé Sentradu iha Direitus Umanus

Jenebra, 1 Abril 2026 – Aliansa Globál Instituisaun Nasionál Direitus Umans (GANHRI) hasai deklarasaun rezultadu markante ida hosi nia Konferénsia Anuál 2026, hodi fó...

PDHJ Husu Enkuadramentu Legal Forte Hodi Proteje Ema ho Defisiensia iha Seminariu Nasionál

Díli, 26 marsu 2026 – Provedór-Adjuntu Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, subliña ona nesesidade urjente ba enkuadramentu legál ida ne’ebé metin hodi proteje ema ho...

PDHJ Audiensia ho Prezidente Parlamentu Hodi Empeña Ratifikasaun OPCAT

Díli, 24 marsu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan,” akompaña husi Provedór-Adjuntu Governasaun Di’ak, Rigoberto Monteiro, no Provedóra-Adjunta...