Dili, 18 agostu 2025 – Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, halo abertura ba programa formasaun kuadriláteral kona-ba “Prevene no Kombate Korrupsaun hodi Promove Boa Governasaun no Proteje Direitus Umanus iha Administrasaun Públika.” Formasaun ne’ebé hala’o durante loron tolu ne’e, hala’o iha Salaun Infordepe, Balide, Dili, halibur diretór no xefe departamentu hamutuk na’in 30 husi Ministériu Edukasaun.
Iha ninia observasaun, Provedór-Adjuntu Monteiro subliña importánsia hosi formasaun ne’e hodi forma karater, mentalidade, no profisionalizmu funsionáriu públiku sira nian. “Ida ne’e krusiál atu kontinua reflete kona-ba ita-nia responsabilidade sira nu’udar funsionáriu públiku, atu hametin ita-nia karater no mentalidade, no atu serbí ita-nia nasaun ho kompeténsia, integridade, no kompromisu,” nia hateten.
Monteiro nota katak maski Timor-Leste ukun-an durante tinan 25 ona, dezafiu signifikativu sei iha nafatin. “Ita nafatin hasoru lakuna iha edukasaun, infraestrutura eskola bázika, servisu saúde, no fasilidade públiku sira.Taxa malnutrisaun aas, protesaun sosiál ba ita-nia idozu sira sei la sufisiente, no asesu ba atendimentu públiku ne’ebé dignu nafatin limitadu. Ne’e kestaun sira ne’ebé ita hotu asiste iha ita-nia komunidade sira,” nia esplika.
Nia subliña papél ofisiál públiku sira-nian nu’udar ajente xave sira ba transformasaun, implementasaun, no responsabilizasaun iha prestasaun funsaun prinsipál sira Estadu nian. “Konstituisaun atribui devér esensiál tolu ba Estadu: atu proteje ninia povu, atu kumpre direitu fundamentál sira, no atu respeita sidadaun sira-nia liberdade. Iha kontestu ida-ne’e, funsionáriu públiku sira, tantu ministru, membru parlamentu, ka funsionáriu públiku sira, tenke enkarna prinsípiu sira-ne’e iha sira-nia serbisu loroloron nian”, tenik Monteiro.
Provedór-Adjuntu mos alerta kona-ba abuzu poder no mal-administrasaun iha prestasaun atendimentu publiku. “Dalaruma, bainhira ita kaer pozisaun lideransa, ita ignora lei sira ka uza sala ita-nia autoridade. Ida-ne’e lori ba prestasaun servisu ne’ebé ladi’ak, hanesan atrazu iha emisaun kartaun sidadania, liña naruk iha ospitál, ka falta ai-moruk iha postu saúde sira, la’ós tanba ai-moruk la eziste, maibé tanba fallansu distribuisaun nian. Favoritizmu polítiku no nomeasaun bazeia ba grupu iha administrasaun públika mós tenke sai preokupasaun ne’ebé tenke nafatin aborda,” nia hatete.
Tuir Monteiro, PDHJ nia monitorizasaun no estudu sira konsistentemente revela falta hirak ne’e. “Avaliasaun atendimentu públiku hatudu frakeza sistemátiku.Ezemplu bainhira PDHJ rekolla dadus kona-ba sentru saúde sira iha nasaun tomak, ai-moruk disponivel iha Dili, maibé dala barak laiha iha postu remota sira, sinál klaru administrasaun ne’ebé ladún di’ak duké falta rekursu,” nia esplika.
Treinamentu ne’ebé fasilita hamutuk husi PDHJ, Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC), Komisaun Funsaun Públika (KFP), no Inspetór Jerál Estadu (IGE), ho objetivu atu hametin kooperasaun institusionál no hasa’e kapasidade ofisiál ministériu nian hodi prevene no kombate korrupsaun, promove governasaun di’ak, no proteje direitus umanus iha administrasaun públika.
Reprezenta Ministériu Edukasaun, Diretora Jerál Administrasaun no Finansas, Cecilia M. Belo de Asis, agradese ba instituisaun haat ne’e nia kolaborasaun. Nia espresa konfiansa katak formasaun ne’e sei hasa’e ofisiál sira-nia koñesimentu no ekipa sira atu hala’o sira-nia knaar ho integridade no profisionalizmu ne’ebé boot liután.
This post is also available in: English