estadu emerjensia bele fó impaktu ida negativu kona-ba direitos balun.

Data, 14-03- 2007

Medidas barak rekomenda ona atu nune’e bele hakotu laloran violensia ne’ebé mak ita-nia nasaun hasoru. Nune’e mós iha loron 4 no loron 5 fulan Marsu 2007 Prezidente da Republika Timor-Leste Xanana Gusmão hato’o ona deklarasaun kona-ba “Estadu emerjensia”.
Bazeia ba deklarasaun kona-ba “estadu emergensia” Provedória dos Direitos Humanos e Justiça tuir artigo 27 konstituisaun RDTL katak Provedór nu’udar Instituisaun Estadu nian ne’ebé indepedente hato’o ona nia prekupasaun liu husi karta ida ne’ebé hato’o ona ba Prezidente da Republika no fó kopia ba Primeiru Ministru Dr. Jose Ramos Horta no Prezidente Parlamentu Nasionál Fransisco Guterres.
Liu husi karta ne’e Provedór hato’o katak deklarasaun kona-ba estadu emerjensia kuandu aplika duni bele fó impaktu ida ne’ebé negativu kona-ba direitos balun hanesan limitasaun ba ema-nia movimentu, probisaun ba programa publikasaun radiu no televizaun, sorumutu organizasaun ou partidus politikus, união no asosiasaun profesionais sira nian. Tanba tuir realidade instituisaun hotu-hotu estadu nian sei funsiona nafatin no ita-nia soberania fronteira laiha mundansa.
Bazeia ba Konstituisaun RDTL artigo 85 pontu b (hala’o kompétensia kona-ba knaar Komadante Supremu Forcas Armadas nia. G deklara estadu serku nian ka estadu emerjénsia tuir Parlamentu Nasionál haruka, wainhira rona tiha ona konsellu Estadu, Governu no Konsellu Superiór Defeza no siguransa nian. No h Deklara funu ka halo dame, tuir proposta governu nian, wainhira rona tiha ona Konseliu Estadu, Governu no Konsellu Superór Defeza no Seguransa nian, tuir Parlamento Nasionál haruka. Deklarasaun kona-ba estadu emerjénsia so bele halo wainhira iha kazu hanesan nasaun agora ou iha tempu badak hetan amiasa agresaun husi militar estranjeiru ou iha kazu hanesan barullu ida seriu ou barullu ne’ebé seriu iha ordem konstitusional demokratika ida. Skenariu hirak ne’e la iha ida mak define problemas ne’ebé agora daudaun Timor-Leste hasoru.
“La duvida katak iha duni kestaun politika no sosiais balun ne’ebé mak seriu presiza rejolve, maibé buat hirak ne’e tenke liga liu husi dialogu politika no kontinua hala’o demokrasia iha elisaun jeral ida ne’ebé mak livre no justu iha fulan abril 2007 hateten Dr. Silverio Pinto Baptsita, Provedór Interinu no Adjunto Provedór ba area diretos humanos”.
Liu tan Provedór Interino Silverio sublina katak presiza liu mak hadía dezempeñu servisu polisia (UNPOL no PNTL) nian ne’ebé tenke profesional, iha responsablidade no dedikasaun hodi asegura ita hotu nia seguransa.
Presiza informasaun kontaktu
Lady ximenes
Informasaun & Relasaun Públika
No telp 333 1071 ou no telemovel 726 1843

Notisia seluk

RASP Hala’o Diskusaun Meza Redonda Dahuluk iha 2026 hodi Hametin Kooperasaun kona-ba Prizioneiru sira-nia Direitus Umanus

Dili, 22 outubru 2026 — Rede Apoiu Servisu Prizionál (Rede Apoiu Servisu Prizional – RASP), liuhosi Asosiasaun HAK, hala’o diskusaun meza redonda dahuluk tinan...

OHCHR Realiza Misaun Avaliasaun Nesesidade Hodi Hametin Kapasidade Institusionál PDHJ nian iha Timor-Leste

Dili, 21 Outubru 2026 —Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) Timor-Leste nian ohin hala'o enkontru abertura ida ho delegasaun ida husi Gabinete Komisáriu Aas...

PDHJ, Unidade Asesoria Direitus Umanus ONU no Sentru Formasaun Polisia Haforsa Kapasidade Direitus Umanus Ofisial Polisia Dili

Dili, 20 outubru 2026 – Ekipa formadór husi Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Unidade Asesoria Direitus Umanus Nasoens Unidas (UADU), no Sentru Formasaun...

SEANF DEZKUALIFIKA KOMISAUN NASIONÁL DIREITU UMANUS MYANMAR (MNHRC) HUSI MEMBRU IHA SEANF

KUALA LUMPUR (19 OUTUBRU 2026) – Konsellu Administrasaun hosi Fórum Nasionál Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF) desidi iha loron 1 outubru 2026 atu deskualifika...