Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Diálogu ASEAN Hodi Atinji Sudeste Áziatiku Sai Rejiaun Ne’ebé Livre Husi Tortura

Diálogu ASEAN nian ba Realizasaun Sudeste Áziatiku sai nu’udar rejiaun  ne’ebé livre husi Tortura, ne’ebé hala’o iha Otél Episode Serpong Gading, Banten, Indonézia, iha loron 20-21 fulan-Agostu tinan 2024, marka pasu signifikativu ida ba oin iha kompromisu rejiaun nian atu prevene tortura. Eventu loron rua ne’e hanesan esforsu kolaborativu entre Komisaun Intergovernamentál ASEAN kona-ba Direitus Umanus (AICHR) no Fórum Rede Instituisaun Direitus Umanus Nasionál Sudeste Aziátiku (SEANF), ho apoiu husi Sentru Jakarta ba Kooperasaun Aplikasaun Lei (JCLEC), Ministériu Negósiu Estranjeir Indonézia, Komisaun Direitus Umanus Austrália nian, no Embaixada Suísa iha Jakarta.

Diálogu ne’e fó plataforma ida atu fahe prátika di’ak sira, dezenolve kapasidade, no rekomendasaun kona-ba utilizasaun instrumentu internasionál direitus umanus hanesan Prinsípiu Mendez, Protokolu Istambul, no Regra Bangkok. Eventu ne’e ho objetivu atu hasa’e abilidade husi aplikasaun lei no médiku sira no atu halo esbosu rekomendasaun sira ba implementasaun efetivu husi Artigu 14 husi Deklarasaun Direitus Umanus ASEAN (AHRD), ne’ebé foka ba prevensaun, investigasaun, akuzasaun, no reabilitasaun.

Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus Maria Marilia da Costa hala’o papél xave ida iha eventu ne’e, hodi lidera Sesaun #5, ne’ebé foka ba “Papél Instituisaun Nasionál Direitus Umanus nian hodi Prevene Tortura.” Sesaun ida ne’e fó oportunidade ba instituisaun sira iha Sudeste Aziátiku tomak atu fahe sira-nia aprosimasaun no prátika di’ak liu iha prevensaun tortura no apoiu ba vítima sira.

Provedór no mós atuál Xefe SEANF Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ hato’o nia intervensaun iha sesaun enserramentu nian, hodi reflete kona-ba realizasaun sira hosi diálogu no importánsia hosi kolaborasaun kontinua iha luta hasoru tortura. Nia hamutuk ho Joanna Mansfield husi Austrália nia Komisaun Direitus Umanus no Wahyuningrum, Reprezentante Indonézia ba AICHR, ne’ebé mós fó inervensaun maktakan ni’an.

Eventu ne’e marka ho troka ideia no esperiénsia ne’ebé forte entre organizasaun sosiedade sivíl, ofisiál governu, no péritu direitus umanus, hotu-hotu hamutuk iha sira-nia kompromisu atu avansa direitus umanus no asegura Sudeste Aziátiku ida ne’ebé livre husi tortura.

This post is also available in: English

Notisia seluk

PDHJ Partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku SEANF ba Daruak hodi Avansa Kooperasaun Direitus Umanus Rejionál

Kuala Lumpur, Malázia, 21–23 jullu 2026 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) partisipa iha Enkontru Grupu Traballu Tékniku Daruak (TWG) hosi Fórum...

Provedór Lansa Konstrusaun Muru Protesaun ba Edifísiu PDHJ Delegasaun Territoriál Same

Same, Manufahi, 21 lullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, Luis Marçal...

PDHJ Submete Relatóriu Independente Timor-Leste ba Siklu Dahaat Revizaun Periódika Universál

Dili, 17 jullu 2026 –Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) ofisialmente submete relatóriu parte interesada independente ba Konsellu Direitus Umanus Nasoins Unidas nian ba...

Tribunál Rekursu Rejeita Petisaun Provedór nian Maibé Rekoñese Nesesidade Urjente ba Lei Justisa Juvenil

Díli, 16 jullu 2026 – Tribunál Rekursu rejeita ona petisaun ne’ebé hato’o hosi Provedór Direitus Umanu no Justisa (PDHJ) hodi husu deklarasaun omisaun lejizlativa...