Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Alerta Hasoru “Vakuu Responsabilidade” Bainhira Komisaun Lia-loos Nian Taka

Díli, 15 jullu 2026– Iha intervensaun iha Konferénsia Internasionál kona-ba Lia-loos, Memória, no Justisa, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, alerta: bainhira komisaun kona-ba lia-loos taka, sira husik hela risku “vaku perigozu” ba responsabilizasaun ida ne’ebé instituisaun ida de’it labele mesak halo.

Bainhira ko’alia iha loron abertura ba konferensia loron tolu nian iha Dili, Provedór aproveita Timor-Leste nia esperiensia iha dekada rua nia laran ho justisa tranzisionál hodi dezafia komunidade internasionál kona ba pergunta fundamental ida: Saida mak akontese ba komisaun ida nia mandatu wainhira komisaun ne’e rasik taka ona?

Guterres, ne’ebé hala’o kna’ar nu’udar xefe instituisaun konstitusionál permanente direitus umanus (PDHJ) Timor-Leste nian, deklara katak responsabilidade ba implementasaun rekomendasaun 204 husi relaóriu istóriku Chega! nian la pertense ba instituisaun ida de’it. “Ne’e pertense ba instituisaun Estadu ida-idak no líder polítiku ida-idak iha Timor-Leste”, nia subliña.

Provedór haktuir Timor-Leste nia resposta institusionál hafoin Komisaun ba Akollimentu, Lia-loos no Rekonsiliasaun (CAVR) termina iha tinan 2005, ne’ebé husik hela ninia relatóriu istóriku no legadu ida kona-ba promesa sira ne’ebé seidauk kumpre. Nia identifika mekanizmu xave rua ne’ebé lori ona mandatu ne’e ba oin: estabelesimentu Centro Nacionál Chega! (CNC) iha tinan 2016, no mandatu konstitusionál hodi harii PDHJ.

“PDHJ ne’e la’ós kriasaun Chega nian!,” Guterres klarifika. “Ida-ne’e estabelese hosi Konstituisaun. Ninia mandatu maka permanente. Ida-ne’e la depende ba vontade di’ak hosi governu ida de’it. Ida-ne’e maka esénsia hosi kontinuidade institusionál: instituisaun permanente sira ne’ebé iha autoridade, independénsia, no korajen atu responsabiliza podér, tinan ba tinan no governu ida ba governu seluk.”

Enkuadramentu ba Kontinuidade Institusionál

Provedór nia diskursu sistematikamente aborda dezafiu tolu ne’ebé interligadu ne’ebé prosesu justisa tranzisionál sira hasoru iha mundu tomak: saida maka akontese bainhira komisaun lia-loos ida taka; se maka asumi responsabilidade ba implementasaun; no oinsá atu sustenta kompromisu polítiku iha governu sira ne’ebé tuituir malu.

“Dezafiu estruturál maka ida-ne’e: administrasaun foun ida-idak iha ninia prioridade rasik”, Guterres observa. “No administrasaun foun hotu-hotu iha tendensia atu hatete, ‘Ne’e responsabilidade governu anteriór nian, la’ós ami nian.'”

Nia nota katak CNC nia orsamentu flutua hosi millaun $1.97 iha 2023 ba millaun $1.56 iha 2025, no Lei Reparasaun ida ne’ebé komprensivu seida’uk pasa. “CNC nia dezafiu sira revela katak maski instituisaun ida ne’ebé dezeña ho di’ak depende ba vontade polítika ba nia efikásia,” nia afirma.

“Atrazu ba Justisa maka Negasaun ba Justisa”.

Hatan ba pilár haat justisa tranzitória nian—lia-loos, justisa, reparasaun, no garantia sira la-rekorrénsia nian—Provedór identifika reparasaun sai hanesan “pilár ne’ebé konsistentemente hetan neglesaun”.” Enkuantu CAVR husu reparasaun abranjente ba vítima sira, no CNC fó ona apoiu ba sobrevivente balun liuhosi asisténsia saúde mentál no “Uma Memória”, sei nafatin auzensia enkuadramentu legál ne’ebé abranjente.

Guterres sita deskoberta husi Komité ONU nian hasoru Tortura iha 2017 katak “atrazu justisa hanesan ho negasaun ba justisa”. Nia subliña katak PDHJ iha autoridade konstitusionál atu fiskaliza keixa sira hasoru Polísia Nasionál, militár, no servisu guarda prizionál sira—ne’ebé tuir reomendasaun Chega hodi hakotu impunidade iha ramu hotu-hotu hosi aparellu seguransa estadu nian.

Apelu ba Asaun: Harii Uluk Instituisaun Permanente

Hodi foti lisaun sira ba komunidade internasionál, Provedór oferese konsellu institusionál lima ba nasaun ruma ne’ebé taka komisaun lia-loos nian. “Labele depende de’it ba komisaun,” nia husu. “Hari’i no hakbi’it instituisaun permanente sira molok komisaun taka.”

Nia husu atu iha mandatu konstitusionál ba instituisaun supervizaun sira, rekursu adekuadu, vizibilidade públika, responsabilidade partillada iha instituisaun estadu hotu-hotu, no vontade polítika ne’ebé sustentável. “Especial Rapporteur subliña ona katak destinu hosi rekomendasaun sira depende maka’as hosi lideransa, advokasia no persisténsia hosi organizasaun sira sosiedade sivil nian”, nia nota.” Ida-ne’e nia valór hanesan instituisaun permanente sira—ita bele ko’alia, maibé ita presiza parseiru sira atu amplifika ita-nia lian.”

Konferénsia Internasionál kona-ba Lia-loos, Memória, no Justisa, ne’ebé ko-organiza hosi UNESCO no CNC, halibur polítiku sira, akadémiku sira, sobrevivente sira, no péritu sira komisaun lia-loos nian hosi nasaun oioin hodi fahe esperiénsia sira kona-ba harii dame no rekonsiliasaun. Timor-Leste nia esperiénsia kona-ba justisa tranzisionál hetan rekoñesimentu luan nu’udar ida ne’ebé abranjente liu iha nível mundiál, ne’ebé hatudu tantu CAVR nia prosesu rekonsiliasaun komunitária no Chega! esforsu prezervasaun arkivu nian ne’ebé agora hala’o hela ho apoiu UNESCO nian.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedór Aprezenta Relatóriu Anuál PDHJ 2025 ba Parlamentu Nasionál

Dili, 13 jullu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, akompaña husi Provedór- Adjuntu Governasaun Di’ak, Rigoberto Monteiro, Provedóra-Adjunta...

Diskursu husi Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” iha Eventu Marsa Pride

Dili, 11 Jullu 2026 Boa tarde ba maluk sira hotu. Ohin, ita halibur dala ida tan ba Marsa Pride. Ba ema balun, marxa ida-ne'e bele haree de'it...

Membru PNTL 24 Kompleta Treinamentu Direitus Umanus iha Lautém Liu Husi Koperasaun PDHJ, PNTL no UADU

Lautém, 26 juñu 2026 – Membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) na’in ruanulu resin haat—feto na’in 9 no mane na’in 15—ho susesu kompleta ona programa...

PDHJ Husu Apoiu Forte Liu tan ba Agrikultura no Dezenvolvimentu Lokal

PDHJ Husu Apoiu Forte Liu tan ba Agrikultura no Dezenvolvimentu Lokal Ainaro, 15 juñu 2026 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva...