Dili, 11 Jullu 2026
Boa tarde ba maluk sira hotu.
Ohin, ita halibur dala ida tan ba Marsa Pride.
Ba ema balun, marxa ida-ne’e bele haree de’it hanesan selebrasaun ka okaziaun ida ba ksolok. Maibé, marxa ida ne’e plataforma ida atu advokasia ba defende no respeitu ba dignidade umana, prinsípiu ida ne’ebé maka hakerek iha ita-nia Konstituisaun. Ida-ne’e maka oportunidade ida atu husu atu halakon diskriminasaun hasoru ema sira ho orientasaun seksuál no identidade jéneru hotu-hotu. Ida-ne’e maka konvite ida atu haburas konvivénsia sosiál ne’ebé pasífika no armonioza, iha ne’ebé ema ida-idak nia dignidade hetan respeitu. Ida-ne’e mós apelu ida ba diálogu entre ema ho fiar oioin, ba liberdade konxiénsia nian, no ba respeitu ba malu, valór sira ne’ebé la’ós de’it metin iha ita-nia Konstituisaun maibé afirma mós iha instrumentu internasionál direitus umanus nian ne’ebé Estadu Timor-Leste ratifika ona.
Objetivu husi Marsa Pride ida-ne’e la’ós atu hanorin ema seluk, maibé atu hanorin ita-nia an, atu respeita diálogu no atu haku’ak moris inkluzaun nian. Tanba ne’e mak ita tenke transforma espasu ne’e sai espasu edukasaun sívika ba ita-nia públiku tomak. Ida-ne’e repete promesa duradoura hosi Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável Nasoins Unidas nian, ne’ebé dala barak ita invoka iha ita nia diskursu sira: “Laiha ema ida maka husik hela iha kotuk.” Ohin, ita reafirma katak sira ne’e la’ós liafuan mamuk ka slogan de’it iha surat-tahan. Sira tenke tradús ba ita-nia realidade sosiál no polítika, atu nune’e sira lori signifikadu loloos iha ita-nia moris loroloron no iha maneira ne’ebé ita trata malu.
Mai ita kontinua harii Timor-Leste ida iha-ne’ebé selebra diversidade, iha-ne’ebé pratika inkluzaun, no iha-ne’ebé tane aas dignidade ba ema hotu.
Viva Timor-Leste!
Viva diversidade!
Viva inkluzaun sosiál!
A Luta Continua!
Obrigadu.
This post is also available in: English


