Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedór Husu Reforma Justisa Ida Independente no Bazeia ba Direitu iha Reuniaun Ministeriál PALOP-TL-UE

Dili, 6 juñu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, partisipa nu’udar oradór iha sesaun Reuniaun Ministeriál ba dala 15 entre Paises Africanos de Língua Oficial Portuguesa (PALOP) Timor-Leste no Eniaun Europeia ho tema sentrál “Justisa no Estadu Direitu.” Sesaun ne’e ofisialmente loke husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no hetan partisipasaun husi delegasaun husi nasaun PALOP-TL, reprezentante husi Uniaun Europeia, membru parlamentu, ofisiál governu, no entidade relevante sira seluk.

Iha ninia observasaun, Provedór hahú ho sitasaun husi Samora Machel, ne’ebé reflete esénsia husi servisu públiku no espíritu sakrifísiu nian: “Ita-nia devér mak atu fó buat hotu ba povu, buat ne’ebé ita ko’alia uluk maka kona-ba sakrifísiu, no depois maka kona-ba benefísiu sira. Ne’e mak signifika atu serbí povu.” Ba Provedór, sitasaun ida ne’e iha ligasaun direta ba espíritu responsabilidade no dedikasaun ne’ebé tuir loloos orienta diskusaun sira kona-ba justisa no estadu direitu. Virgílio Guterres subliña katak ko’alia kona-ba Estadu direitu demokrátiku hanesan ko’alia kona-ba garantia liberdade sidadaun nian, promosaun igualdade, no realizasaun justisa. Refere kona-ba knaar instituisaun Provedoria nian, nia nota katak ninia misaun mak atu garante respeitu ba direitu fundamentál sira no promove governasaun di’ak, sai nu’udar mekanizmu importante atu hametin Estadu Direitu iha Timor-Leste.

Durante ninia aprezentasaun, Provedór reflete kona-ba nesesidade ba reforma judisiária no nia impaktu ba estabilidade polítika no atrasaun investimentu. Iha kontestu ida-ne’e, nia hato’o pergunta krítiku ida: se ita atu reflete ka diskute kona-ba reforma potensiál ida ba sistema justisa nian, ita ténke husu sé sistema justisa atuál ne’e efetivamente hatán ba nesesidade sira estabilidade polítika nian no fornese ambiente ida ne’ebé favoravel ba investimentu. Se lae, entaun karik tempu to’o ona atu konsidera ho sériu reforma.

Hodi sita Artigu 1 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé define nasaun nu’udar estadu direitu demokrátiku ne’ebé bazeia ba vontade populár no respeitu ba dignidade umana, Provedór argumenta katak polítika públika hotu-hotu, inklui reforma setór justisa, tenke hetan orientasaun ba bem públiku. Nia subliña katak tribunál sira tenke independente no livre hosi interferénsia esterna ka presaun polítika, no katak reforma labele kompromete independénsia ne’e, maibé reforsa ida-ne’e nu’udar fundasaun ida atu hato’o justisa ba povu.

Guterres elojia mós IX Governu Konstitusionál tanba aprezenta ona proposta sira ba reforma judisiál, hodi nota rekomendasaun barak maka halo ona no  esensiál atu asegura katak prosesu reforma nian hametin serteza jurídika no konfiansa públika nian. Nia subliña liután importánsia hosi kooperasaun rejionál iha setór justisa nian, hodi destaka knaar hosi plataforma PALOP-TL nu’udar espasu ba apoiu mútuo entre nasaun sira ne’ebé ko’alia lian portugés iha sira-nia esforsu hamutuk hodi garante justisa ba sira-nia populasaun sira.

Provedór salienta katak reforma judisiária labele téknika de’it maibé abut iha valór demokrátiku no konstitusionál. Ida-ne’e tenke kontribui ba hamenus konflitu sosiál sira, promove kultura kumprimentu voluntáriu ba lei, no asegura ambiente ida ne’ebé konduzivu ba investimentu estranjeiru.

Atu taka, Guterres ko’alia kona-ba ligasaun entre justisa, direitus umanus, no atividade negósiu, hodi refere ba Prinsípiu Orientadór Nasoins Unidas nian kona-ba Negósiu no Direitus Umanus. Prinsípiu sira-ne’e atribui ba estadu sira devér atu proteje direitus umanus liuhosi mekanizmu sira ba keixa no remediu ne’ebé efetivu, enkuantu empreza sira iha responsabilidade atu respeita direitu fundamentál sira, hodi asegura katak atividade negósiu inkorpora responsabilidade sosiál no evita impaktu negativu sira. Nia konklui hodi afirma katak promosaun direitus umanus tenke sai nafatin sentru ba kualkér prosesu reforma institusionál, liuliu iha setór justisa.

This post is also available in: English

Notisia seluk

PDHJ Realiza Treinamentu Direitus Umanus ba Komponente Terrestre FALINTIL-FDTL  iha Baucau

Baucau, 9 Juñu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, ofisialmente halo abertura no hato’o nia intervensaun durante treinamentu...

Delegasaun Malázia Vizita PDHJ Hanesan Parte Hosi Preparasaun atu Estabalese Instituisaun Provedoria iha Malázia

Dili, 28 maiu 2025 — Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) simu vizita kortezia nivel aas ida hosi delegasaun governu Malázia nian, lidera...

PDHJ nia Aniversáriu ba dala 21 Destaka Dezafiu Sistémiku no Rekomendasaun Institusionál sira

Dili, 26 maiu 2025 - Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) selebra nia aniversáriu ba dala 21 ho serimónia ne’ebé hala’o iha nia...

Provedór Hamutuk iha Selebrasaun Loron Mundiál Liberdade Imprensa nian: Reflete kona-ba ‘Jornalizmu Kauza sira-nian’ no Legadu Max Stahl no Jill Jolliffe nian

Dili, 3 Maiu 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, partisipa hanesan oradór konvidadu iha serimónia komemorasaun Loron Mundiál...
Skip to content