Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Provedor Subliña Lia-loos no Rekoperasaun ba Vitima iha Mini-Audiénsia iha Lahane Osidentál

 Dili, 15 setembru 2024— Iha loron 15 fulan-setembru, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, Provedór Direitus Umanus no Justisa, sai oradór xave iha mini-audiénsia hodi komemora aniversáriu violasaun direitus umanus ba dala 25 iha Lahane Osidentál. Eventu ne’e, ho tema “Haklaken Memória ba Foinsa’e Hodi Ultrapasa Mentalidade Violentu Ba Hematin Paz”, marka períodu hosi 16 Setembru 1999, to’o 16 Setembru 2024.

Organiza husi Asosiasaun Vítima 1974-1999, Asosiasaun HAK, no Sentru ba Hametin Direitus Umanus Lahane Osidentál, eventu ne’e hetan apoiu husi Centro Nacional Chega I.P. Audiénsia sira ne’ebé partisipa inklui vítima sira, sira-nia família, no membru komunidade sira husi Lahane Osidentál, reflete impaktu pesoál no komunál husi injustisa pasadu.

Iha mini-audiénsia ne’e mós konta ho oradór proeminente sira hanesan Sekretáriu Estadu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál Cesár dos Santos ‘Merak’, Hugo Fernandez, Diretór Ezekutivu CNC, no Feliciano da Costa de Araújo, Diretór Yayasan HAK.

Iha nia diskursu, Provedór Guterres subliña mandatu konstitusionál ne’ebé estabelese PDHJ (Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça) hodi proteje direitus umanus no promove governasaun di’ak iha Timor-Leste. Nia subliña, kriasaun PDHJ nia abut iha espíritu rekonsiliasaun, ho objetivu atu prevene rekorrénsia aktu dezumanu pasadu liuhosi mekanizmu efetivu.

Guterres subliña importánsia direitu sidadaun sira-nian ba informasaun loloos kona-ba violasaun direitus umanus iha pasadu no espresa apoiu ba CNC no entidade estadu sira seluk iha sira-nia esforsu atu fornese lia-loos ba vítima sira. Nia mós defende inkluzaun ba matéria istória loloos iha eskola sira hodi eduka jerasaun foun sira kona-ba sira nia nasaun nia istória faktuál.

Kona-ba rekonsiliasaun, Guterres subliña nesesidade atu evita kria vítima foun sira no atu asegura katak direitu sira hosi vítima sira ne’ebé iha ona hetan respeitu. Nia subliña importánsia atu rekoñese vítima sira-nia direitu ba informasaun ne’ebé loos, rekoñesimentu, no direitu báziku sira, inklui husu deskulpa formál.

Adisionalmente, Provedór kompromete atu fó apoiu ba CNC iha advokasia ba ratifikasaun konvensaun internasionál sira ne’ebé Timor-Leste seidauk adota, inklui Konvensaun Internasionál ba Protesaun ba Ema Hotu hosi Dezaparesimentu Forsadu no Protokolu Opsionál ba Konvensaun Kontra Tortura no Kruél Seluk , Tratamentu ka Kastigu Dezumanu ka Degradante.

Eventu ne’e reafirma kompromisu koletivu hodi rezolve injustisa pasadu no haburas iha futuru dame no rekonsiliasaun iha Timor-Leste.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Diálogu Nasionál Husu Parlamentu Atu Kompleta Ratifikasaun OPCAT

Díli, 18 marsu 2026 – Reprezentate husi parte interesada sira hola parte iha diálogu istóriku ida iha Díli hodi aborda asuntu ratifikasaun Protokolu Fakultativu...

PDHJ no APT Promove Workshop Prevensaun Tortura Hodi Mellora Kapasidade Monitorizasaun Detensaun

Díli, 17 marsu 2026 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), parseria ho Asosiasaun ba Prevensaun Tortura (APT), konvoka workshop kona-ba prevensaun tortura,...

PDHJ Fortalese Kapasidade Autoridade Komunitáriu iha Metinaro liu husi Formasaun Direitus Umanus

Metinaro, 10-12 marsu 2026- Diresaun Promosaun Provedoria Direitus Umanos no Justisa (PDHJ) realiza treinamentu loron tolu kona-ba Direitus Umanus no Governasaun Di’ak ba autoridade...

PDHJ Partisipa Diskusaun kona-ba Programa Governasaun Eletrónika ba Sistema Judisiáriu

Díli, 12 marsu 2026 -Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hamutuk ho Provedóra-Adjunta Direitus Umanus, Maria Marília da Costa, partisipa...