Yogyakarta, Indonézia, 22-24 jullu 2025 – Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) Timor-Leste hola parte iha Sorumutu Grupu Traballu Tékniku (TWG, sigla Ingléz) ba dala 2 hosi Fórum Nasionál Instituisaun Direitus Umanus Sudeste Aziátiku (SEANF, sigla Ingléz), ne’ebé hala’o iha loron 22 to’o 24 fulan jullu tinan 2025 iha Yogyakarta. Delegasaun PDHJ nian kompostu husi Áureo José António Sávio, Margarida dos Santos, no Antoninho Bernardino.
Enkontru ne’e ofisialmente loke ho diskursu boas-vindas husi Xefe Komnas HAM no atuál Prezidente SEANF, Anis Hidayah, ne’ebé kumprimenta delegasaun membru SEANF hotu-hotu no subliña importánsia husi kolaborasaun sustentável iha avansu direitus umanus iha rejiaun.
Iha loron dahuluk, membru sira fornese atualizasaun komprensivu sira kona-ba sira nia dezenvolvimentu institusionál ida-idak no haree fila-fali asaun sira ne’ebé foti ona hosi enkontru TWG dahuluk. Sentrál ba diskusaun sira maka progresu iha implementasaun Planu Estratéjiku SEANF nian iha área prioridade prinsipál haat. PDHJ destaka ninia atividade no atinjimentu sira tuir ninia mandatu prinsipál lima maka hanesan servisu polítika públika, promosaun direitus umanus, prevensaun, protesaun, no reforsu institusionál. Aprezentasaun ne’e mós subliña realizasaun xave sira inklui submisaun fiskalizasaun abstrata konstitusionalidade, investigasaun direitus umanus, no kampaña sensibilizasaun públika ne’ebé ho objetivu atu promove direitus umanus no akuntabilidade iha Timor-Leste.
Iha loron daruak diskusaun sira foka ba partilla esperiensia institusionál entre membru sira SEANF nian no futuru engajamentu ho sekretariadu SEANF nian no grupu traballu sira. Membru sira esplora estratéjia sira atu hasa’e implementasaun Planu Estratéjiku no hametin mekanizmu koordenasaun sira. Durante sesaun ne’e, PDHJ Timor-Leste aprezenta proposta atu reativa fali Grupu Traballu Komunikasaun Estratéjiku SEANF (SCWG, sigla Ingléz), ne’ebé la ativa durante tempu balun. Proposta ne’ebé ho objetivu atu revitaliza SEANF nia prezensa online liuhosi atualizasaun konteúdu regulár no koordenasaun ne’ebé rasionalizadu hetan apresiasaun di’ak, no PDHJ espresa ninia prontidaun atu lidera prosesu reativasaun no simu forsa tarefa ne’e ba oin.
Iha loron datoluk no ikus, partisipante sira hola parte iha workshop temátiku ida ne’ebé ko-organiza hosi Komnas HAM no Gabinete Komisáriu Aas ba Direitus Umanus (OHCHR, sigla Ingléz), ne’ebé foka ba papél hosi Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian (NHRIs, sigla Ingléz) no Defensór Direitus Umanus nian (HRDs, sigla Ingléz), partikularmente HRDs Ambientál sira. Workshop ne’e hatudu sesaun klean haat ne’ebé kobre Deklarasaun ONU nian kona-ba HRDs, mekanizmu direitus umanus, negósiu no direitus umanus, no protesaun ba HRDs iha situasaun konflitu. Peritu internasionál sira Cecilia Jimenez-Damary, eis Relatóra Espesiál ONU nian kona-ba Direitus Umanus ba Ema Dezlokadu Interna sira, no Pichamon Yeophantong, Membru Grupu Traballu ONU nian kona-ba Negósiu no Direitus Umanus, fasilita diskusaun xave sira. Ekipa OHCHR reprezenta husi Cynthia Veliko, Reprezentante Rejionál husi Altu Komisária ba Direitus Umanus iha Sudeste Aziátiku, hamutuk ho Ofisiál Direitus Umanus Romchat Wachirarattanakornkul no Arnaud Chaltin. Hamutuk, sira fahe hanoin sira kona-ba inkorporasaun abordajen sira bazeia ba direitu sira iha governasaun ambientál, polítika dezenvolvimentu, no partisipasaun polítika. Sesaun sira mós destaka risku sira ne’ebé maka aumenta ne’ebé maka HRD Ambientál sira hasoru no papél proativu ne’ebé maka NHRI sira bele hala’o iha sira nia protesaun. Liuhosi aprezentasaun peritu sira, reflesaun grupu interativu, no diálogu, workshop ne’e fornese plataforma signifikativu ida atu troka prátika di’ak sira no aliña esforsu direitus umanus rejionál sira ho kompromisu sustentabilidade globál sira.
Enkontru TWG ba dala rua sai hanesan marku importante ida hodi avansa objetivu estratéjiku sira SEANF nian no hasa’e kolaborasaun entre ninia instituisaun membru sira. PDHJ reafirma ninia kompromisu kontinua ba kooperasaun rejionál no hametin lian koletivu husi instituisaun nasionál direitus umanus iha Sudeste Aziátiku.
This post is also available in: English