Viqueque, 25 agostu 2025 – Provedorioa Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), ho kooperasaun ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE) liuhosi Memorandu Entendimentu (MoU), realiza programa formasaun durante loron tolu hahú hosi loron 25–27 agostu 2025 ba Xefe Suku sira ne’ebé foin eleitu iha Munisípiu Viqueque.
Treinamentu ne’e kobre kna’ar PDHJ nian, direitus umanus, governasaun di’ak, mediasaun no konsiliasaun, igualdade jéneru, no tráfiku umanu. Objetivu prinsipál maka atu hasa’e Xefe Suku sira-nia kapasidade atu nune’e sira bele hala’o sira-nia kna’ar ho profisionál, tane aas direitus umanus, evita diskriminasaun, no garante partisipasaun feto iha prosesu foti desizaun lokál.
“Governasaun di’ak no direitus umanus ne’e labele haketak malu,” dehan Provedóra-Adjunta Direitus Humanus Maria Marilia da Costa durante sesaun abertura iha Salaun Postu Administrativu Viqueque. “Hanesan lider suku, imi iha responsabilidade boot atu proteje imi nia komunidade sira no jere administrasaun públika ho efetivu.”
Provedóra-Adjunta subliña katak tuir Artigu 27 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Artigu 3 no 8 Estatutu PDHJ nian, Provedoria iha autoridade atu halo fiskalizasaun ba funsionáriu públiku sira, inklui Xefe Suku sira. “Nu’udar funsionáriu públiku, ita-boot sira iha obrigasaun atu hala’o ita-boot sira-nia kna’ar ho integridade, respeita lei, no salvaguarda direitu komunidade sira-ne’ebé ita-boot servisu ba. PDHJ iha mandatu atu tau-matan ba hahalok ida-ne’e no atu atua bainhira mosu violasaun ruma,” nia nota.
Nia husu ba partisipante sira atu fó atensaun maka’as ba materi formasaun nian, tanba sira iha relasaun direta ho sira-nia responsabilidade iha governasaun, protesaun direitus umanus, no mediasaun iha nivel komunidade. “Ita-nia kultura valoriza solidariedade no respeitu ba malu. Hodi hametin governasaun di’ak no direitus umanus, ita hametin ita-nia sosiedade tomak,” nia akresenta.
Provedóra-Adjunta subliña mós knaar vitál Xefe Suku sira nian nu’udar defensór liña oin ba direitu komunidade nian.“Lideransa ne’e la’os de’it kaer kargu ministeriál ida, iha nivel lokál Xefe Suku sira mak lider kritiku tanba imi koñese di’ak liu imi nia komunidade sira, formasaun ne’e la’ós atu troka imi nia koñesimentu maibé atu reforsa no hakle’an liután, nune’e imi bele serbí imi nia povu ho justu, integridade, no respeitu ba direitus umanus,” nia konklui.
This post is also available in: English