Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp

Diskursu Provedor Direitus Humanus Iha Loron Internasional Direitus Humanus

HO TEMA

 “UZA ORSAMENTU ESTADU BA DEZENVOLVIMENTU HO EFISIÊNSIA NO EFIKÁSIA HODI HATÁN BA EMA HOTU NIA DIREITU EKONÓMIKU, SOSIAL NO KULTURA”

Ohin loron espesiál ne’ebé internasionalmente ema hotu selebra loron Direitus Humanus.

Tinan ida ne’e ita nia tópiku ka tema atu halo reflesaun mak oin sá utiliza orsamentu estadu ho efisiénsia no efikásia ba dezenvolvimentu no progresu sidadaun ida-idak ekonómikamente no sósiu-kultural.

Ko’alia konaba Direitus Humanus, abrangente tebes, basa foka ba direitu fundamental ema moris ida-idak haree ba nia nesidade bázika loro-loron nian, sósiu-ekonómiku no sósiu-kultural, iha asesu ba justisa, moris saudável, asesu ba ai-moruk no tratamentu médiku, asesu ba bee moos no ha loron ida dala tolu, asesu ba eskola, asesu ba ahi lakan/Eletrisidade no asesu ba sistema, métodu no informasaun atu habelar no hasa’e sira nia ekonomia uma kain nian.

Iha Timor-Leste, dinámika no mudansas barak mosu no akontese dadaun lor-loron, maibé sei iha timoroan barak mak seidauk bele atinji sira nia objetivu atu moris di’ak tuir estandarizasaun mundial eh ka timoroan barak mak sei moris ki’ak. Ne’e hatudu katak dezenvolvimentu ekonómiku iha rai laran seidauk estável no la iha balansu entre ema ne’ebé iha liu no sira ne’ebé la iha ka entre ema riku no ki’ak.

Ita presiza husu ba ita ida-idak nuudár estadu no governu nia liman rohan ne’ebé iha kbiit atu dezenvolve no progride timoroan ida-idak iha rai laran, se ita hala’o ona ita nia knaar tuir lei no regras haruka ka lae.

Maun alin timoroan sira,

Iha ita nia tema sentral foka liu ba efisiénsia no efikásia utilizasaun orsamentu estadu atu hatán ba ema hotu nia direitu ekonómiku no sósiu-kultural, ne’e hakarak dehan katak, orsamentu estadu ne’ebé planeia ona tuir nesesidade tenki hala’o ka gasta lo-loos ba progresu no dezenvolvimentu povu nian tuir planu ne’ebé trasa ona iha orsamentu estadu ne’e rasik.

Dalabarak orsamentu ne’ebé estadu gasta ne’e boot teb-tebes maibé labele atinji kualidade atendimentu nesesidade povu nian tanba la iha kontrolu adekuadu, falta de monitorizasaun no avaliasaun, nune’e mos  tenki iha sansaun bainhira hetan desvius ka mal Administrasaun husi orsamentu ne’e.

Atu utiliza orsamentu ho di’ak efisientemente no efikazmente, ba dala uluk ema ka rekursus humanus ne’e mak tenki forte, kompetente, kapasitadu no hala’o nia knaar sadere ba prinsípius governasaun di’ak, iha integridade, hatene nia obrigasaun no dever, disiplina, kumpri regulamentus estadu nian, valoriza ema seluk nia servisu ka esforsu hodi bele atinji metas ne’eb’e trasa ona ba dezenvolvimentu no progresu povu no nasaun Timor-Leste.

Ita hein katak ho selebrasaun loron Direitus Humanus bele hakbesik liu tan povu ka komunidade ba informasaun no asesu atu hetan moris di’ak, justisa, direitu atu haburas povu nia moris ekonómikamente no habelar sira nia kultura iha sosiedade nia leet.

Bem haja ba loron Direitus Humanus iha Timor-Leste.

Obrigado

Batugade,   10 de Dezembro de 2015

 

Dr. Silvério Pinto Baptista

Provedor

 

Notisia seluk

PDHJ, ONU no PNTL Reforsa Polisiamentu Bazeia ba Direitus Umanus iha Liquiça

Liquiçá, 15 juñu 2026 – Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus, Maria Marília da Costa, hamutuk ho Funmi Balogun, Koordenadóra Rezidente Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste,...

Mensájen Parabéns ba Lansamentu Sentru Arkivu Chega!

Dīli, 12 juñu 2026 - Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” hato’o parabéns ba Centro Nacional Chega! (CNC) kona-ba inaugurasaun...

Timor-Leste Presiza Polítika Reziliénsia Dijitál Molok Tarde Liu, Hateten Rigoberto Monteiro

Díli, 11 Juñu 2026 –Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro alerta ona katak Timor-Leste presiza ho urjénsia polítika ida "rezilénsia dijitál" hodi proteje sidadaun...

Hakbiit Jerasaun Futuru: PDHJ Lori Konsiensia Direitus Umanus ba Estudante Universitáriu Oe-Cusse

Oe-Cusse, 8 juñu 2026 – Ba estudante universitáriu barak, komprende papél instituisaun estadu nian hanesan pasu importante ida atu sai sidadaun ativu no responsável....